o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist.) ja Austria majanduskoolkonna vaated (mis vastandas vabaturu riigi poolt kontrollitavale majandusele). Anarhokapitalistid nóuavad riigi hävitamist ja eraisikute ning firmade kontrolli kóigi ühiskondlike ja majanduslike asjade üle. Omand nii maa, tooraine kui ka teised kaubad, sealhulgas ka tööjóud kuuluvad üksikisikutele vói firmadele ja seda kaitstakse omandióiguste süsteemi raames. (on teoretiseeritud ka óiguskaitse eravaldusse minemisest, kus igalühel vóivad olla oma seadused ja seaduste üle valvajad!) Kaupu toodetakse peamiselt kasumi saamiseks, mitte kodanike vajaduste rahuldamiseks ja kóiki kaupu jaotatakse vahetuse kaudu turul, mida juhivad pakkumise ja nóudmise seadused. Praegused, riigi poolt kehtestatud maksustamised, igasugused regulatsioonid; käsud/keelud; litsentside andmised; riigimonopolid (ka raha tootmine) jne. ainult piiravad majanduse arengut. Anarhokapitalistlikku ehk laissez faire
stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus. Mõisa interjöör on olnud väga suursugune - peatrepp on marmorist, põhikorrusel on mitmeid saale - kõige suurem ja uhkem nn. Valge saal, ümmarguse põhiplaani ja väga uhke laega kuppelsaal mida kasutati esivanemate galeriina. Lisaks ka söögituba ja üks väiksem sammastega saal. Söögitoa kõrval on üks väiksem tuba, mis võis olla serveerimistuba, kuna seal on alles sisseehitatud seinakapid.
ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused).
Võimul olid vabariiklased (presidendid Harding 1921 1923 ja Coolidge 1923 1929). Coolidge deklareeris: "Ameeriklaste põhitegevus on äritegevus!". Vabariiklased kehtestasid kõrged tollimaksud, sellega loodi USA ettevõtjaile monopol kodumaa turgudel. Vähendati ettevõtete makse stimuleerimaks investeeringuid uutesse ettevõtetesse. Anti soodsalt laene ehituseks. Raudteed ja kaubalaevastik anti eravaldusse. Propageeriti "Ameerika individualismi": a) Ameerika on võrdsete võimaluste maa b) "Ajalehepoisist miljonäriks" kujunes populaarseks loosungiks c) Põhimõte: igal inimesel on võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest. Seda ei tehtud
docstxt/.txt
Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema ajal võiks Rootsi kuningakodas tihti kohata Euroopa tuntut kultuuri- ja teadusmehi vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem. Kantler andis eravaldusse palju maad aadlitele, et saada rohkem makse. (Samuti oli Eesti- ja Liivimaal) Kristiina ei tahtnud abielluda ja selle pärast 1654. aastal loobus troonilt ja asus elama Itaaliasse sama majja, kus elas paar sajandit enne Püha Birgitta. Kristiina asemel uueks kuningaks sai Karl X Gustav. 2. Magnus Gabriel De la Gardie Kui Karl X suri, siis tema poeg Karl XI oli alles nelja-aastane ja tema asemel määrati regentnõukogu ja kantleriks sai Magnus Gabriel De la Gardie
kuberner; kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga. Riigi maavaldus Eestimaal kujunes endistest ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest; osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusesse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid. Samas asusid Rootsi kuningad heldelt riigimaid eravaldusse annetama -- tasuks teenete või teenistuse eest. Nõnda oli 16. sajandi lõpuks enamik Eestimaa maid taas erakätes, peamiselt saksa aadli omanduses. See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile. Lisaks sellele oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks.
Idaturule mõeldud endiste tootmismahtude taastamist, vaid sobiva tööstuse struktuuri kujundamist. Ekspordivõimelise tööstuse kujundamisel tuleb arvestada rahvusvaheliste standarditega. Kõige suurem langus oli masinaehituses kui Idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Masinaehituse toodangu langus oli 1992. aastal 50 %, 45-st masinaehituse ettevõttest vähendasid toodangut 37. Eesti tööstuse olukorda 1995. aastal iseloomustas suure hulga tööstusettevõtete müük eravaldusse. Tööstus moodustas SKP-st 18,6 %. Krediiditurul tõusis tööstuse usaldusväärsus ja ettevõtted said rohkem krediite. 1996. aasta alguses tööstustootmine Eestis vähenes, elavnemine algas aasta teisel poolel. Aasta alguse tööstustoodangu languse põhjuseks olid turustamisprobleemid. Jätkus riigile kuuluvate ettevõtete erastamine. 1997. aasta oli Eesti tööstusele väga edukas. Esimest korda kümnendi jooksul kasvas tööstustoodang märgavalt nii
Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma paistnud Johannes Hermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates 1995. aastast kuulub mõis perekond Kriisade eravaldusse, kes on edukalt restaureerinud enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4. 1678 pandihoidja kapten Robert Segener 5. 1696 rentnik Avelus Liffman 6. 1715 leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega 7
aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid Gustav II Adolf kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4