Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste kõrvalt võib Platoni täiusliku riigi kujutlusest leida mõtte, et filosoofideks, ning seega ka riigijuhtideks, ei pea olema tingimata mees, ka võimekad naised võivad selle positsiooni saavutada. Platon arvas, et ka naised peaksid saama hea kasvatuse ning
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid
inimesel oleks nii poliitilised kui ka majanduslikud õigused.Taheti et inimesel oleks õigus oma võimeid vabalt rakendada,et sellega maailm paremaks muuta.Propageeriti vabamajandust.Smithilt on ka lause ''käed vabaks,tee vabaks'' ehk siis et riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse.Inimese eraomand on kaitstud ja ta tegi enda jaoks tööd,et seda veelgi suurendada. K.Marx-Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.Tema arvates tulid kõik majanduslikud pahed jms just eraomandist ja rahast.''Väärtusi ei loo inimesed,vaid töölised'' on ta öelnud.Põhiline oli siis tootmisel ja konkurentsil,vaid nii sai majandusega edasi minna vms.Marksism ja Marksism-leninism olid Marxi poolt välja töötatud.Pmst ainuõigusel põhinevad. M.Weber-Seostas tööstusliku arengu otseselt kapitalistliku tootmisega.Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine,enesedistsipliin ja ratsionaalsus.Kapitalistid ei nautinud töötulemust
Kloostrid 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid
Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja 7-10 ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris. Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris. Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks.
Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist. Internatsionalismi rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele. Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist. Perekonna kaotamine -- ka perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti klassivõitlust perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend Pavlik Morozovist jmt[1]).
moraal sellisest asjast nii ei räägi), siis poleks vaja olnud pikki sajandeid õhtumaal selleni jõudmiseks. Tegelikult tõtt ei olegi, kui tekivad vastanduvad arusaamad, siis nende puhul vaid üks osa tõest vastandub teise osaga tõest. Ja vastandumine ei ole seega mitte hea ja halva, õige ja vale vahel. Kõikvõimalikud vastuolud ja igasugune paljusus on Milli arvates head ja arendavad. Ei saa demokraatiast lugu pidada ilma aristokraatiata, eraomandist ilma võrdse omandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, (tänapäeval ka sotsiaaldemokraatiast ilma liberalismita). Mill toob ise endale vastuargumente, ehk Mill räägib Milliga, nagu Hinkus ,,Hukkunud alpinisti hotellist..." Kui inimene ei saa milleski kunagi päris kindel olla, siis võib inimene kaotada otsustusvõime? Ta ei teagi, mida teha või mida mõelda, äkki ta ikkagi eksib? Mill ei kutsu üles
selleni jõudmisel. Tegelik arvamuste vastandumine toimub mitte hea ja halva, õige ja vale vahel, vaid tõe ühe osa vastandumine tõe teise osaga. Erinevad arvamused (paljusus üleüldse) on edasiviivad ja arendavad. 94 Demokraatiast ei saa lugu pidada, kui pole reaalset võimalust autokraatiaks, eraomandist ilma ühisomandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, liberaaldemokraatiast ilma sotsiaaldemokraatiata (loetelu võiks jätkata lõpmatuseni vormis "headusest ilma kurjuseta", "armastusest ilma vihkamiseta"...). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks).
annaabi.ee 
