erametsade areng (0)

ERAMETSADE ARENG Eramets on ühe või mitme isiku omandis olev metsa, mis ei kuulu riigile. Eestis on  erametsade osakaal üpriski suur ligikaudu 47%. Erametsade omanikud on kas füüsilised  isikud või juriidilised. Erametsandus on ajajooksul arenenud, seda enamasti tänu sellele, et  edendatakse metsanduslikku ühistegevust. Erametsad on inimestele sama olulised kui  riigimetsad, nagu ka riigimetsad on erametsad samuti tähtsad nii kultuurilises, majanduslikus, sotsiaalsed ja ökoloogilises valdkonnas. Erametsaomanikud aitavad kaasa ökosüsteemide  säilitamisele, maaelu arengu edendamisele ja ka turule minevate ressursside varundamisel. Erametsanduse arengule on ajajooksul kaasa aidanud erinevad seadused ja muud õigusaktid.  Tähtsaimaks on arvatud Maareformi seadus, 1993. aasta metsaseadus, metsapoliitika, 1998.  aasta metsaseadus, Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 ja jahiseadus. Erametsandus sai uuesti jalad alla 1980ndatel, siis hakati taastama talusid, kuid taluomanikud ei saanud nendele kuuluvatele maadele omandiõigust. Omandiõigus saadi alles 1991. aastal  kui võeti vastu maareform. Kuid ka siis ei edenenud talumetsade majandamine, see jäi  enamasti selle taha kinni, et maa piirid ei olnud loodusesse maha märgitud ja sai ainult kaardi pealt vaadata, kust umbes jookseb piir. Samuti oli segavaks faktoriks ka see, et nende  metsade korraldamine toimus koos riigimetsade ja põllumajandusmajandite metsade  korraldamisega, seega ei saanud talumetsade omanikud teha enne midagi, kui olid saanud  metsamajandamiskava. Aga selle saamine võis võtta aega 10 aastat.  Seadused on need, mida me järgime ja mille tõttu ühiskond toimib. Nii ka metsanduses,  erinevad seadused mis on ajaga loodud ja kehtestatud, aitavad kaasa metsade säästlikule  majandamisele. Erametsanduse arengule aitas kaasa metsaseaduste loomine. Kui 1993. aasta  metsaseaduses lasti erametsa omanikul ise valida kategooria kuhu ta mets kuulub siis enam  seda ei lubata, mets määratakse hoiu- või kaitsemetsaks seaduse alusel ja tulundusmetsa võib  omanik oma soovi korral majandada kas hoiu- või kaitsemetsana. Metsamajandamiskava  järgides võis metsaomanik tulundusmetsas raiet teha. Erametsades raiete tegemiseks raieluba  polnud vaja, kuid omanik pidi saatma metsateatise raie kohta. 1997. aastal jõustus  metsapoliitika dokument, kus loobuti raiutava puidukoguse piiramisest ja pandi rohkem  rõhku küpsusvanuse ja hooldusraiete tihedusastme alampiirile. Samuti taheti lihtsustada  üldkohustuslikke riigi poolt kehtestatud raieeskirju ja asendada need edaspidiselt  juhendmaterjalidega ja nõustamistega. Samas dokumendis oli ka kirjas, et hakatakse toetama 


erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu, sellega loodeti tugevdada  ühistegevust. Samuti hakati korraldama järelevalvet metsa taastamisele ja  keskkonnakaitseliste nõuete järgimisele. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 oli  erametsandust otseselt puudutav vaid üks tähtis punkt – ärandada välja erametsaomanike  tugisüsteem. Samuti oli vaja suuremat kontrolli erametsaomanike tegevuste üle, kontrolliti  metsaomanike poolt kavandatavate tegevuste õiguspärasust ja kahandada loodusväärtuste või  keskkonna kahjustamise võimalusi.  On olemas ma Eesti erametsanduse arengukava, 2006-2009 arengukavas toodi välja  eesmärgid. Põhiliseks eesmärgiks oli tõsta erametsade tootlikkust ja suurendada majandamise tulusust. Kuid olid ka alaeesmärgid, milleks oli näiteks suurendada tootlike puistute pindala,  tagavara ja juurdekasvu. Samuti tõsta tootlikkust läbi metsahoolduse mahu suurendamise.  Taheti välja töötada jätkusuutlikku ja säästvat metsandust toetav maksusüsteem ning  vähendada metsaõigusrikkumiste ja varimajanduse ulatust. Ka taheti suurendada metsa  mitmekülgset kasutamist ning rakendada uudseid tooteid ja tehnoloogiaid. Erametsade majandamisel on mõned erisused. Näiteks juriidilistele isikutele kuuluvates  metsades, mis on üle 50ha, tuleb täita kõiki metsamajandamiskava nõudeid. Ülejäänud  omanikud on kohustatud metsamajandamiskava osas kinni pidama lõppraieks määratud  arvestuslangi suurusest. Samuti tuleb täita metsade uuendamise, valve ja kaitse eeskirjade  nõudeid. Seda metsa kaitseks haiguste, kahjurite ja tulekahjude eest. Valik- ja hooldusraite  eeskirjade osas peavad omanikud jälgima, et raiete tegemisel ei ületata  metsamajandamiskavaga määratud väljaraiutava puidu lubatud kogust. Samuti saavad  erametsa omanikud riigilt puudu jääva tulu, kui nende mets on määratud hoiu- või  kaitsemetsaks.  Erametsanduse arengule on palju kaasa aidanud erinevate organisatsioonide ja ühenduste  loomine. Nendest saavad algajad metsaomanikud palju abi ja toetust. Samuti on neist palju  kasu kuna erametsaomanikud saavad tegutsed koos ja arutleda läbi, mida ja kuidas teha.  Põhilised küsimused mille kohta uuritakse on raiete ja hindade kohta, kuid ka metsa  uuendamise puhul tekib inimestel palju küsimusi. Algaja metsaomanikuna ei teata alati  milliseid seadusi on vaja järgida. Suurim abi on siiski erinevate seaduste lahti seletamine, mis võib algajal metsaomanikul probleeme tekitada, kuna ei saada seadusest aru. Samuti saab abi  ka toetuste taotlemise kuupäevadega ja abi nende esitamisel. Seega ma leian, et ka need on  aidanud suuresti kaasa erametsandusele. Samuti saab tänu nendele erametsaomanikke rohkem


usaldada. Sest paljud erametsaomanikud käituvad siiski vastutustundlikult ja üritavad  võimalikult palju kaasa aidata ökosüsteemide parandamisele.  Palju kasu on ka erinevatest toetustest, mida erametsaomanikud taotleda saavad. Erinevaid  toetusi saab taotleda Euroopa Liidult või riigilt. Toetatakse metsa uuendamist, pärandkultuuri säilitamist ja eksponeerimist, erametsaomanike nõustamist, metsamaaparandustöid, metsa  inventeerimist, metsa sertifitseerimist, üraskikahjustuste ennetamist, metsameedet  (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuse ennetamine) ja ka saab taotleda metsaühistu toetust. Erametsa omanikud peavad ka arvestama erinevate aspektidega metsas. Selleks, et  erametsaomanikud ikka aitaks kaasa metsade säilitamisele, Natura aladele või  vääriselupaikadele, saavad nad taotleda nendeks olukordadeks toetust. Just need toetused,  mida erametsa omanikud saavad, aitavad kaasa arengule. Tänu nendele saavad  erametsaomanikud jätkata oma tegevust, teades, et riik on valmis neid toetama.  Kuid arengut takistavad just sellised probleemid, mida rahaliselt ei toetata näiteks metsade  korraldamine ja metsamajandamiskavade koostamine. Samuti ka ebaõiglane  maksustamissüsteem, ehk siis kõrges maamaksus ja maksustamisel metsanduse spetsiifika  mittearvestamises. Samuti on erametsaomanikel raske turustada oma metsast saadud  materjale, kuna neid on siiski üpriski vähe ja ebaausate kokkuostjate tõttu. Kuigi  looduskaitselised piirangud on selleks, et bioloogilist mitmekesisust säilitada, tulevad need  piirangud sageli erametsaomanikule ootamatult ja senini tulundusmetsa kategooriasse  kuulunud metsa, ei saa enam samamoodi majandada. Ja on ka metsaomanikke kes ei kuulu  kuhugi organisatsiooni või ühendusse, seega ei saa nad infot toetuste, hüvitiste või  kompensatsioonide kohta. Riik võiks aidata sellele kaasa, et erametsaomanikud saaksid oma  metsi teadlikult majandada ja pakkuda lahendusi kuidas neid probleeme lahendada.  Maaeluministeerium on toonud välja uuringute käigus ilmnenud erinevad probleemid  erametsanduses. Üheks probleemiks on see, et füüsilised isikud teevad tunduvalt vähem  metsauuendust kui juriidilised isikud. Suur osa erametsast jäetakse looduslikule uuenemisele.  Samuti ei ole erametsaomanike majanduslik olukord ja metsakasvatuse rentaablus piisav  selleks, et teha investeeringuid metsakuivendustööde tegemiseks ja metsateede ehitamiseks  ning täiendavate keskkonnakohustuste võtmiseks. Suureks probleemiks on ka see, et  metsandusalased teadmised ja oskused on ebapiisavad oma metsade majandamiseks.  Pööratakse ka liiga vähe tähelepanu metsasaaduste mitmekülgsele kasutamisele ja  turustamisvõimaluste parandamisele ning metsa multifunktsionaalse rolli laiendamisele. Ja 


kuna erametsa omanikud ei saa teha suuri investeeringuid oma metsade arvelt kuna  tasuvusaeg on pikk, siis ei soetata uut tehnikat, ning kasutatakse metsade majandamiseks ja  puidu väärindamiseks vananenud tehnikat.  Kokkuvõtvalt võib öelda, et erametsanduse areng on toimunud ja toimub ka edaspidi. On  olnud probleeme, mida on lahendatud ja tekib juurde erinevaid probleeme, mida lahendada.  Üha vähem on olnud juhtumeid kus metsa varastatakse või tehakse halbu äritehinguid. Ka  riik panustab üha enam, et erametsandus toimiks ja, et metsad oleks majandatud metsa  säästvalt. Aina rohkem erametsaomanikke saavad aru metsa tõelisest väärtusest ja mitte ainult nendest saadavast tulust. Erinevad metsaühistud ja -liidud saavad endale iga päevaga juurde  uusi erametsaomanike ja erametsaomanikud saavad teadmisi oma metsade majandamiseks.  Riigilt aga loodetakse üha rohkem toetust ja usaldust.