jpg 23 Autor: Cornelis Janssens van Ceulen Pealkiri: Portait of a Lady in Blue Aasta: 1639 Asukoht: Dulwich Picture Gallery, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Johnson,_Cornelius_the_elder_- _Portait_of_a_Lady_in_Blue_-_Google_Art_Project.jpg 24 Autor: Cornelis Janssens van Ceulen ja Gerard Houckgeest Pealkiri: Portrait of Queen Henrietta Maria Aasta: 1639 Asukoht: Erakogus Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cornelius_Johnson_Queen_Henrietta_Maria.jpg 25 Autor: Cornelis Janssens van Ceulen Pealkiri: Portrait of Two Young Girls on a Terrace with Two Hounds and a Landscape Beyond Aasta: (...) Asukoht: Erakogus Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Portrait_of_Two_Young_Girls_on_a_Terrace_wit h_Two_Hounds_by_Cornelius_Johnson.jpg 26
Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki perekond; mõlemad 1945, erakogus, Tartu), dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone (Viiuldaja, 1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude
SÜMBOOLIKA AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. • Ta koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia), mille kordustrükist on 5 eksemplari säilinud: kaks asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. • 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). • NÄITEKS: põhjaeestiline aabitsatekst: o sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge / om-ma kun- nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug- gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te; • NÄITEKS: lõunaeestiline aabitsatekst:
toimunud. Click to edit Master text styles Second level Sireen Third level Autor: John William Waterhouse Fourth level Valmimisaasta: circa 1900 Fifth level Stiil: Õlivärvid See maal asub USA-s erakogus. Click to edit Master text styles Second level Odysseus ja Sireenid Third level Autor: Sireeni maalija Fourth level Valmimisaasta: 480- 470 e.Kr. Fifth level Asub: Briti Muuseum Materjal: Savi Sireenide inimlikud voorused
. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades. Raamatu trükist Helene Pagés'i ,,Kolumbuse laevapoiss" on eesti keeles ilmunud ainult 1939.aastal Tartus, kirjastuses ,,Loodus". See on omaaegse populaarse noortesarja ,,Looduse kuldraamat" 88. raamat. Selle ainutrüki eksemplare on tänaseks säilinud väga vähe, raamatukogudes saab sellega tutvuda ainult lugemissaalis. Minu perel on õnn omada seda põnevat raamatut oma erakogus. Saksa keeles ilmus "Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus" 1926.aastal. http:/ /www.detlefheinsohn.de/buecher-seefahrt.htm SISUKOKKUVÕTE Väljanaerdud ''unistaja'' Kristoph Kolumbus eksles kroonitud võimukandjate vahel, kuid kellegi poolt ei leidnud ta kavatsused poolehoidu. Selles loos kohtab ta niisugusel eksirännakul väikesest sadamalinnast Palosest pärit poisikest Rodrigo Ponto't, kelle ema on
Sellest perioodist on maalid Inge Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.com www.navitrolla.ee www.eppmaria.ee
Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Maalid ja nende asukohad "Christian II portree" (15141515, Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis) "Maarja taevaminek" (Washingtonis Rahvusgaleriis) "Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis) "Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus) "Aragoni Katariina portree" (Viini Kunstiajaloolises muuseumis) "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroidi kunstiinstituudis) "Mehe portree" (Haagis Mauritshuis'is) "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib - "Madonna lapse ja linnuga" - Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib - "Diego de Guevara portree" - Washingtonis Rahvusgaleriis. "Munga portree" (Metropolitani Muuseumis New Yorgis) Teoseid on ka Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kogudes.
Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja 18. sajandi algusest. Nende hulgast on teada viis eksemplari, millest kaks asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. Vanim Eestis säilinud aabits on trükitud aastal 1777 Tallinnas. 6. Vana kirjaviisi e Forseliuse kirjaviisi põhijooned (õp lk 84, osata lugeda gooti kirjas tekste ja leida neis vana kirjaviisi tunnuseid). Harjuta klassis loetud töölehe põhjal! http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Kiri/kiri.htm 7. Piibli tõlkimine eesti keelde ● Esimesed väljaanded
Töörahva Elu, lk 2. Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1. Valper, L. (9. mai 1984. a.). Üksainus sõna: Triumf!. Töörahva Elu, lk 2. Varik, G. (7. august 1984. a.). Võru pidustuste eel. Töörahva Elu, lk 3. 40 Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1. Erakogus: Struck, H. E. (saksakeelse koopia väljatrüki aasa teadmata). Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S. Vaino Kenki erakogu, S 333. Struck, H. E. (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadamta). Võru linna ajaloost: 100. aastapäeva pidustuste kirjeldus. Vaino Kenki erakogu, S 216. Raamatud: Eesti Entsüklopeedia (EE), 10. Köide (1998) Eesti Entsüklopeediakirjastus ,,Kannel" viiekümne aastane. (1931). (K. Ehrmann, koostaja) ,,Kandle" kirjastus. Raamat
Tallinnasse tulnud Leo Tauts, Priit Veebel kui ka Vladimir Sapožnin ja lõpuks lühikest aega John Pori, kes Hans Speegi asemel orkestrisse tuli, kui viimane kodumaalt lahkus (Ojakäär 2003: 297–299). Antud orkestri puhul polnud küll kindlasti tegemist džässmuusikaga, selle välistas juba ametlik kultuuripoliitika, kuid selles ainsas täiskohaga riigipalgal töötavas suures levimuusikat mängivas orkestris leidsid töökoha paljud džässpillimehed. H. Speegi erakogus on foto orkestri 1943. aasta märtsis toimunud väljasõidust Viljandisse (vt foto 54). Fotol on ka üks muusik, kelle nime ei ole õnnestunud tuvastada, samuti 16. mehe nime, kes tõenäoliselt sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit; 1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30).
annaabi.ee 
