Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Seadusel on järgmised positiivsed mõjud: Kasvab avalike ülesannete täitmise läbipaistvus Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikule teabele juurdepääs Eraeluliste isikuandmete parem kaitse Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele. Seadus ei kehti järgmistel juhtudel: Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja
Santa Maria novella kirik · Frienzes 1348-katku puhang. Noored pagesid kirikusse peitu. Kokkulepe, veedetakse palav päev puhates ja jutustades, kuulates naljakaid novelle. Iga päev räägib üks ühe loo, päevi kümme, kokku 100 lugu.10"Dekameron"Ideeks armastus loos räägitakse milleks on inimene võimeline ja milliseks see tunne muudab. Teemadeks munkade liiderlikkus, kohtunike ära ostetavus, inimeste patud, nõrkused. Eraeluliste seikade kujutamine: armuiha, armukadedus, abielu rikkumised, petmised meeste ja naiste vahel. Loodus kui ülim väärikus. Ei ole kinni maise ja taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas
Kõstale on kogu meeskonna vankumatuks alustalaks politsei fotograaf Mart (Madis Milling), kelle eluunistuseks on samuti ühel päeval uurijaks saada. Sarja kõrvaltegelastest määravad sündmuste kulgu LK4 veel ka kohtuekspert Rops (Olaf Suuder) ja politsei sisekontrolli juht Liisbet (Kaie Mihkelson). Seitsmendal hooajal liitus meeskonnaga noor uurija Pulk (Priit Võigemast), kelle ambitsioonid samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat (Romiina ja Katarina Luik). Postil on sarjas ohtralt kurja teinud Lauraga (Kadri Adamson) poeg Felix, kelle saatuse osas ootab vaatajaid veel palju üllatusi.
Viimasest lähtudes tuleks IKS § 11 lõiget 2 ka tõlgendada, ehk teisisõnu ülakaaluka avaliku huvi all tuleks silmas pidada, kas vastavate andmete avalikustamine annab juurde debatile demokraatlikus ühiskonnas, see tähendab ka ühiskonnaelu asjade otsustamist ja avaliku elu arendamist puudutavaid küsimusi, või toimub andmete avalikustamine pelgalt meedia majandushuvides, mil avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses skandaalide ja eraeluliste seikade publitseerimisega suurendab meedia oma käivat. Sellisest arusaamast tuleb lähtuda nii avaliku elu tegelaste kui ka nende perekonnaliikmete andmete avalikustamisel ajakirjanduses. Eestis ei ole kahjuks Euroopa Inimõiguste Kohtu 2004.a lahendit veel eriti teadvustatud. Et inimeste õiguste kaitset parandada, tegi õiguskantsler 2007.a detsembris Andmekaitse Inspektsioonile ettepaneku töötada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pinnalt välja juhtnöörid Eesti ajakirjanduse jaoks
tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti on selleks kohtuniku vääritu tegu (KS § 87). Euroopa Liidu kõrgemate üldkohtute presidentide ühenduse raames Prantsuse kassatsioonikohtu poolt läbiviidavast võrdlevast uurimusest nähtub, et enamikus riikides võib kohtuniku suhtes distsiplinaar- menetlus järgneda nii kohtunike käitumisreeglites sätestatud eraeluliste juhiste järgimata jätmise kui ka ametialasele kohustuste rikkumise korral.*24 Näiteks Ungaris võib ametitegevuse välistest asjaolu- dest distsiplinaarmenetluseni viia kohtuniku suhted, elustiil või käitumine, mis kahjustab kohtunik- konna mainet. Kohtuotsuse sisu ei saa üldiselt olla distsiplinaarsüüdistuse aluseks; seda põhjendatak- se nii vajadusega tagada kohtuniku isiklik ja tema otsuste sõltumatus kui ka edasikaebemenetluse võimalusega
EIÕK leidis, et tegemist ei ole Evansi suhtes artikli 8 rikkumisega. Pereelu ja eraelu on artikli 8 tähenduses ajas muutuvad kategooriad. 6 7 Isiku eraelu koosneb lisaks isiku enesemääratlemisele ka isiku kontaktidest teiste inimestega. Kontaktide intensiivsus ja suhete kvaliteet on osa isiku eraelust ning seisneb õiguses ise sisustada sotsiaalseid kontakte. Eraeluliste suhete kaitsesfääri kuulub lisaks õigusele suhete kvaliteedi ja kvantiteedi üle ise otsustada veel õigus nõuda, et suhtevälised kolmandad isikud ega riik ei oleks suhetest enam informeeritud, kui seda soovib suhte pool. Enesestmõistetavat õigus eraelulisi suhteid luua rõhutab EIÕK lahendis Niemietz vs. Saksamaa. Õigust ise sisustada oma sotsiaalseid kontakte võib teatud juhtudel siiski piirata. Siin võiks õiguslikku alust privaatsusõiguse piiramisest otsida artikli 8 lõikest 2
NÕUDED JA VASTUVÄITED Eraõiguse kesksed mõisted on “nõue” ja “vastuväide”. Nõue tähendab õigust nõuda kelleltki millegi tegemist või millegi tegemisest hoidumist. Eraõigusliku kaasuse küsimus on: kes võib kellelt nõuda mida millisel õiguslikul alusel? Kes (õigustatud isik, kohtumenetluses hageja) võib kellelt (kohustatud isik, kohtumenetluses kostja) nõuda mida (teatavat käitumist – nt asja üleandmist, raha maksmist - või sellest hoidumist – nt eraeluliste andmete levitamise lõpetamist) millisel õiguslikul alusel (nõude alus ehk õigusnorm, mis võimaldab sellist nõuet)? Alusnorm - õigusnorm, mis võimaldab õigustatud isikul kohustatud isikult midagi nõuda (sisaldab kas „on õigus nõuds…“ või vastupidi „on kohustatud..“) Levinumad üldise iseloomuga ja selle aine raames käsitletavad nõudenormid: VÕS § 108 lg 1 ja 2 (lepingu täitmise nõue), AÕS § 80 (vindikatsiooninõue), VÕS § 1028 lg 1 (alusetu rikastumise nõue)
võib töötajat samal päeval rakendada valveajale neli tundi ja 30 minutit. Kuna kaasuses töötaja peab olema kättesaadav 00.00-18.00 ei saa pidada kokkulepet kehtivaks. See oli tööandja ühepoolne otsus, ei saa niimoodi kohaldada + ei saa puhkeaega piisavalt. 2) Kas valveaeg on töö- või puhkeaeg? Valveaega saab rakendada ainult poolte kokkuleppel. Tegu on ajaga, mis ei kuulu otseselt töö- ega puhkeaja hulka. Valveajal võib töötaja küll tegeleda oma eraeluliste küsimustega, kuid ei saa täiel määral lõõgastuda ja puhkamisele keskenduda, sest peab olema valmis iga hetk tööandja korraldust täitma. 3) Kuidas tuleb valveajal töötamine tasustada? Kuna valveajal peab töötaja olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, tuleb valveaja eest maksta töötajale tasu, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust.
piprotsessi konsu nõustamisvälise tegevuse kavandamise suunas. Just seda liiki tegevuse kavandamist omandamata otse lahenduste juurde. peetakse tavaliselt silmas nõustamisalases kirjanduses. atakse pjedestaalile ja tal palutakse eraeluliste v?i karj??riga seotud probleemide lahendamiseks imet teha. Nagu te h?sti teate, ei ole lihtsaid vastuseid olemas ning kliendid peavad olema valmis p?hendama aega ja vaeva oma?enda lahendusteni j?udmi p??stma, kui nad raskustesse satuvad. 244 Aktiivne kaasamine Krooieemi KOKKuvotmise ja nõustamise 245 lõpetamisega seotud
Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval 62 kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). 3-1-1-5-09 (enda eraeluliste kommunikatsioonide talletamise lubatavus) 9. Kriminaalkolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Et tagada tõenditele antava hinnangu adekvaatsus, tuleb teabesalvestise vahetul uurimisel KrMS § 15 tähenduses teha salvestis kohtule tajutavaks võimalikult vahetul viisil. Seetõttu oleks pidanud
annaabi.ee 
