Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA. Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone- Taimepopulatsioone- Põhilised koetüübid inimese org-Lihaskude, sidekude, närvikude,epiteelid Elu tunnused- rakuline ehitus,keerukas organiseeritus,aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskond, paljunemisvõime, pärilikkus, kasvamine, reageerimine väliskeskkonnaga. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria.
basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel
Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga)
-Kaveoolid ja nendega seotud SER(S) -närviimuplsi silelihasrakku edasikandmise süsteem -Müofilamendid – aktiin, müosiin Teised kontraktiilsed rakud: müoepiteel,müofibroblastid,peritsüüdid. SIDEKOED Sidekudede funktsioonid Ülesanded: - Troofiline funktsioon(veri,lümf,retikulaarne sidekude,rasvkude, kohev sidekude) – Epiteelid ammutavad organismile vajalikke aineid väliskeskkonnast, nende ainete üleandmineühelt epiteelilt teisele toimub epiteelide vahel oleva sidekoe kaudu. -Kaitsefunktsioon (veri,lümf,mehaaniline kaitse) – fagotsütoositeel hävitada või kahjutuks eha organismi kahjustavaid elemente. Samuti immuunsuse tekitamine. -Toestusfunktsioon(tihe sidekude, kõhrkude ja luukude) – toetav alus epiteelidele, toetav keskus
Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005) Eristatakse eksogeenset ehk atoopilist ehk allergilist astmat ja endogeenset ehk mitteallergilist astmat. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid. Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad, nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid, hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad, teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape.
/ Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria:
kontrolli all. Tiinuse säilimisel on oluline ka embrüo emakas liikumine, mis on eriti väljendunud hobuse ja sea puhul. Kollakeha püsimajäämisel tsüklilised muutused munasarjades lakkavad ja saame rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda
a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. *Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud.
Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel
Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid
Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular
annaabi.ee 
