Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda. Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis
2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit. Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide:
Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, mõningane leinameeleolu. Saal on pime. Etendus, vähemalt kella järgi, oleks pidanud hakkama kahe minuti eest. Järsku süttib spotlight ja valgustab lava ees toolidel reas istuvat NO99 trupi üheksat näitlejat. Nende taha, lava
Ilmselt tabas Kotzebue tolleaegse publiku maitset, sest ta oli 18. sajanid lõpus Euroopas üks mängitavamaid autoreid ning teda võrreldi Moliere`iga. Mitmed tema näidendid esietendusid peale Tallinna kohe ka Berliinis, Pariisis ja mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.)
1939 nägemine halvenes järsult. Arstid diagnoosisid tal hüpertoonilise nefroskleroosi. 1940 Veebruaris dikteeris "Meistri ja Margarita" viimased parandused. 10.märtsil suri. "MEISTER JA MARGARITA" Esimesed ideed pani B. kirja 1928.a. Juba siis arvati, et selline teos ei saa ilmuda. Romaani valmimine kestis 12 a ja säilinud on 7 käsikirjavarianti. Kirjanik ise määratles seda fantastilise romaanina. 1939.a romaanile epiloogi lisamine tähendas lõplikku loobumist lootusest, et "Meister ja Margarita" kirjaniku eluajal ilmub. Sellega adresseeris B. oma romaani tuleviku lugejale. Põhjalikku eeltööd tehes süvenes B. müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu, mitte Jumala Poeg.
Valeri Silvestrov Ukraina helilooja, enim tuntud oma postmodernistliku stiiliga. Ta kasutab traditsionaalseid tonaalseid ja modaalseid tehnikaid ja loob dramaatilised ja emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas. Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli "Vaiksed laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler. Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud. Ameerika John Cage Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile. Varajane periood Kirjutas küll atonaalseid teoseid, kuid dodekafoonia valmistas talle pettumuse. Töötas tantsijatele klaverisaatjana, lõi löökpilliorkestri.
Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli B-i enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: B-i enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust B-i juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles varem ('68) kui vene keeles
kirjutab kirjanik Stalinile kirja, milles annab mõista, et ta ei ole poliitik, vaid kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit. Sai tööd Kunstiteatris, kus mängiti ka tema etendusi, kuid siiski ei soositud neid, mistõttu tuli Bulgakov sealt pettununa ära. 1929. alustas oma peateosega, esialgu oli ainult idee, et romaan on Saatanast, kuid pealkirja polnud. Aasta hiljem alustas sama romaani nullist, nüüd pealkirjaga ,,Meister ja Margarita". Täielikult valmis sai 1938 ning epiloogi kirjutas 1940, mis oli tema enda hüvastijätt (arstina oli ta oma seisukorrast teadlik, kõrge vererõhk, neuroosid, peavalud jms), ning samal aastal ka suri. ,,Meister ja Margarita" ilmus eesti keeles varem kui vene keeles. Tuglas (1886-1971) sündis Põlvamaal aidamehe perekonda. Majanduslikult elas pere hästi. Noorena avaldas talle mõju Lõuna-Eesti loodus. Kooliteed alustab kohalikus algkoolis, kus õpiti vene keeles. Kõrgemasse kooli läks Tartusse, kus hakkas ka kirjutama
teatri klassika. Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli Bi enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: Bi enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust Bi juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles
annaabi.ee 
