EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib ...
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus K...
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni ...
KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood.......................................................................................................
paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise tarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Epilepsiaravimeid tuleb tarvitada tavaliselt mitu aastat. Pildid Epilepsiast Kokkuvõte Lõpetuseks ütleksin et oleksite ikka etevaatlikud ja loodan et saite midagi uut ja huvitavat pärilike haiguste kohta teada. Kasutatud Materjal https://www.google.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Huntingtoni_t%C3%B5bi https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos https://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia https://et.wikipedia.org/wiki/Epilepsia https://et.wikipedia.org/wiki/Sirprakuline_aneemia
Kui on võimalik, siis tuleks kontrollida ravimi kontsentratsiooni veres vähemalt iga kolme kuu järel ja vajadusel suurendada ravimi annust. Sünnitus ja lapse eest hoolitsemine Sünnitusaegsete verejooksude ennetamiseks määratakse raseduse viimasel kuul lisaravimina K- vitamiini tablette. Üllatuste vältimiseks on soovitav sünnitada haiglas. Pole mingit alust arvata, et just sünnitamise ajal tekib epileptiline hoog. Kindlasti on vaja teavitada abistajaid epilepsiast ja oluline on jälgida, et ka sünnitamise ajal saaks antiepileptilised ravimid õigel ajal sisse võetud. Lapse eest hoolitsemine: Emasid julgustatakse lapsi rinnapiimaga toitma ja epilepsiaga emad pole selles suhtes erandid. Antiepileptilise ravimi hulk rinnapiimas on niivõrd väike, et mingeid probleeme sellest ei teki. Ainus probleem, mis võib rinnaga toites tekkida, on öised unekatkestused ja väljamagamatus ning sellega kaasuv hoogude oht
nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimenen haiguslikult uiseks. Tavaliselt kõrge palavikuga inimene, kes on poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte Mis on soopor? Teadvushäire süvenedes muutub inimene lühiajaliselt äratatavaks kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud. Mis on kooma?
Dementsuse diagnoosiga patsiendil on nõrgenenud vähemalt kaks järgmistestkognitiivsest tegevustest: 1) mälu, 2) võime mõista kõnet ja rääkida, 3) võime planeerida ja täide viia erinevaid tegevusi 4) võime käsitleda ja lahti mõtestada visuaalset informatsiooni (Alzheimer's Association 2007: 2). 1.1 Mäluhäired esimene rühm Mööduvad mäluhäired võivad olla tingitud ajuvereringe lühiaegsetest häiretest,migreenitüüpi peavaludest, epilepsiast (kramptõbi), ravimite liigsest tarvitamisest,alkoholist ning kergematest ajukahjustustest. Ravitavad mäluhäired (dementsus) võivadolla tingitud organismi ainevahetuse häiretest ja sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealised) talituse häiretest või südame-, maksa-, ja neerupuudulikkusest, B12 ja B1vitamiini vaegusest. Mäluhäirete põhjuseks võivad olla
mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum Amneesiahaige ühe esimese põhjaliku kirjelduse esitas Kanda neuropsühholoog Brenda Milner 1950. aastail. Nimelt opereeriti 27-aastase epilepsiahaige H. M-i aju, kuna teatud ajustruktuuride eemaldamine aitab oluliselt vähendada epilepsiast tingitud tugevaid krambihoogusid ning parandada haige üldist seisundit. Eemaldati osa ajukoore oimusagara mediaalsest osast, enamus hippokampusest ning mandeltuumast ehk amügdalast. Kuid positiivsete muudatuste kõrval ilmnes patsiendil tugev mälukaotus; H. M ei mäletanud enam peaaegu midagi oma elukäigust, ta ei tundnud ära arste, kes olid teda pikka aega ravinud, ei mäletanud, mida ja millal ta oli hiljuti söönud, kus ja kellega oli teatud kohtades varem viibinud jne
epilepsia), ravimite, uimastite kuritarvitamise ja allergiate kohta. Ka varasemad arstilt saadud väljakirjutuslehed (diabetes mellitus, epilepsia, ravimid ...) aitavad teha järeldusi ning need tuleks tingimata kaasa võtta. Kui kiiresti kaotas patsient teadvuse? Millal esimesed nähud tekkisid? See, kui kiiresti teadvusehäire tekkis, on tähtis fakt. Äkki tekkinud teadvusetus on märk peaajutraumast, intratserebraalsest verejooksust, raskest infarktist või epilepsiast. Ka kardiaalsete põhjuste tagajärjel (rütmihäired) võib tekkida äkiline teadvusekaotus. Aeglaselt süvenevad teadvusehäired võivad esineda ajukasvaja või kroonilise subduraalse hematoomi tagajärjel. Metaboolsed häired, nagu hüperglükeemia, võivad areneda mitme päeva jooksul. Somnolentsetel või sooporiga patsientidel tuleb kontrollida orienteerumistaju: Kas Te oskate öelda, kus me praegu oleme? (Riik, linn, tänav, korrus?) Kas Te oskate öelda, mis kuupäev täna on
annaabi.ee 
