Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad. Homo erectus e püstine inim kelle hulgas on sadakond liiki , see on homiidide üks suuremaid rühmi ,
kui tal kõht täis, hirmutasid eemale ja võtsid saagi endale. Australopithecused vaid Aafrikas. Australopithecus boisei (nüüd Paranthropus boisei) pealael luuhari HOMO HABILIS kasutas teatud määral tööriistu, eesti keeles osavinimene, samuti ainult Aafrikas. Kõige rohkem leide on avastatud Olduvai mäekurust, millega on tegelenud perekond Leakey (al 1931. a). Olulisemad leiud pärinevad 1960ndate algusest eoliidid/chopper ehk veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) HOMO ERECTUS a) arenes välja Australopithecus africanusest elas 200-300 000 a ja suri välja, b) arenes edasi Homo habilisest, kes ise arenes Australopithecus africanusest. Luid leidub mitmel pool maailmas · Eugene Dubois ja Jaava inimene 1891 (lihtsalt võttis kätte ja läks, oli teadlik Darwini teooriast)
Siit tulenes, et nad on suurelt osalt taimetoitlased.Olid rohusööjad näitas hammaste uurimine. (LOENG 2 28.10.11) H.Habilis-ga algab peale arheoloogide töö. Paleoantropoloogid need nagu tegelevad luudega Leiu:Olduvai mäekurust kõige olulisem leid Perekond LEAKEY alustas seal 1931 ja otsisid 30a enne kui leidsid kõige sensatsioonilisemaid leide H.Habilise luud, mis tulid välja 1960. Neid leitud esemeid hakati nimetama EOLIIDID kivid mis meenutavad pihku mahtuvaid tööriistu. Kasutati liha lõikamiseks ja juurikate uuristamiseks. Arvati, et v.-o. on tegu looduse enda poolt moodustatuga kuid selgus et mitte. H.Hab. osav inimene (2,6-1,8 milj a.) HH onleitud ainult Aafrikas. JÄRGMINE keda on põhjalikult uuritud - HOMO ERECTUS (püstine/sirge inimene) 1,8-0,2 milj.a. Esimesed luud leiti 18 saj. Käisid püsti, sealt ka nimi. Nende rühm on väga suur - leitud kõikjalt. Eugene Dubois
sensatsioonilised leiud. Olduvaid mäekuru sügavus on u 100-150 m, lõikab läbi mitmeid kihte, seal paljastuvad ka vulkaanide tegevusjäljed ja seetõttu on hea dateerida. 1971 saadi kõige olulisem leid, see oli Homo Habilise (osav inimene eesti k) leidmine. Esialgu tulid üksikud luukillud, nende juures leidus ka väga primitiivseid tööriistu. Tegemist oli vulkaaniliste kividega, neil oli ühest servast mõned tükid ära võetud. Nimetatakse neid eoliidid, chopper. Ei teata, kas need killud on juhuslikult lahti tulnud või löödud sealt ära. Homo habilisega seotud leide on ainult Ida-Aafrikas, nad võisid eksisteerida u 200 000 aastat tagasi. Esialgu, kui avastati järgmine aste, Homo Erectus, leiti, et HH on täiesti kõrvalharu, et HE areneb ka omaette. Viimasel ajal on pakutud välja ka, et HH võis siiski ka HE eelkäija olla, sest HH ja HE on mõnda aega ka koos eksisteerinud. S.O KÜSIMÄRK.
aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km
järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata
Australopithecus võis lapsi põgenedes süles hoida. Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava saarelt Eugene Dubois' poolt 1891 aastal
(Opsidiaan) Arheoloogia põhiperioodid on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 12 Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 mln kuni 9500 eKr) Varapaleoliitikum: * Olduvai kultuur (2,6/2,5 mln kuni 1,4 mln a tagasi). Olduvai org oli see, kust leiti esimesed homo habilise jäänused. Olid eoliidid (veerekiviriist), kivist oli kild ära löödud, tekkisid teravad servad. See on kasutusel olnud ka raieriistana. Nimetati ka chopperiks ehk raienoaks. Homo habilis kasutas ka muid tööriistu, mis olid mittesäilivast materjalist nt puust kepid * Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves. Tagumine ots on ümar, esimesest teravast otsast on ära löödud mitmeid kilde ja on tekkinud terav ots. Oli
annaabi.ee 
