VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on ...
Looduses laialt levinud ja äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: - Reguleerivad bakmerite populatsiooni - Mõjutavad paljude taimede levikud - Reguleerivad näriliste arvukust - Aegade jooksul on erinevad olnud ka heks intiemste arvukust reguleerivaks teguriks Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta
reguleerivaks teguriks (HIV tänapäeval, gripp, rõuged, katk) Viiruste leviku tüübid: Pandeemiline e ülemaailmne Endeemiline e teatud piirkonnas esinev (võib tähendada ka küllalt suurt piirkonda) Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub
Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg. Ravi: AB vee ja söödaga, vaktsineerimine Pleuropnemoonia. Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik)
Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus – luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg. Ravi: AB vee ja söödaga, vaktsineerimine Pleuropnemoonia. Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja
kahekordistavad DNA-d. 3. hiline staadium struktuurvalkude süntees ja DNA kahekordistumine. Struktuurvalkudest moodustub kapsiid. Kui viirusosake väljub rakust, saab ta kaasa rakumembraanist tükikese, millest moodustub ümbris. VIIRUSTE LEVIK Leviku tüübid: 1. Pandeemiline ülemaailmne. 2. Endeemiline teatud piirkonnas esinev. 3. Sporaadiline harvade üksikjuhtudena. 4. epideemiline rändava levikuga, haigusjuhud liiguvad eripiirkondade vahel. 5. Enzootiline teatava piirkonna loomadel esinev. 6. Epizootiline rändab eripiirkondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Kaitse viirusnakkuste vastu annab vaktsineerimine. Kõige tõhusam viiruste vastu võitlemise vahend on organismi enda immuunsüsteem, mida saab suurendada vaktsineerimise abil. Edu on ka viiruste kemoteraapial, kuid viiruste vastu on ravimit keeruline välja töötada kuna viirus kasutab
Viiruste leviku tüübid: Pandeemiline e ülemaailmne Endeemiline e teatud piirkonnas esinev (võib tähendada ka küllalt suurt piirkonda) 14 Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub
1. Reguleerivad bakterite populatsiooni; 2. Mõjutavad paljude taimede levikut: 3. Reguleerivad näriliste arvukust; 4. Aegade jooksul on erinevad viirused olnud üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (gripp, rõuged, katk, HIV). Viiruse leviku tüübid: 1. Pandeemiline - ülemaailme; 2. Endeemiline - teatud piirkonnas esinev; 3. Sporaadiline - harvade üksikjuhtudena; 4. Epideemiline - rändava levikuga, haigestumise puhangud levivad eri piirkondade vahel; 5. Enzootiline - teatava piirkonna loomadel esinev; 6. Epizootiline - rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: 1. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. 2. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. 3. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põjhal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. 4. Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. 5
diagnoos: Veiste adenoviroos, Veiste paragripp-3, Veiste viirusdiarröa, Veiste herpesviirus- 1 nakkus, Rotaviirusnakkus, Bakteriaalsed enteriidid. Diagnoosimine: Haigetelt roojaproovid. Hukkunud loomadelt kahjustunud sool koos mesenteriaalsete lümfisõlmedega. Vereproovid. Viiruse isoleerimine Identifitseerimine IFM, ELISA, PCR. Antikehade määramine ELISA-ga Retroviviridae – ümbrisega Retroviviridae -> Perekond – Deltaretrovirus -> Liik - veiste enzootilise leukoosiviirus -> Veiste enzootiline leukoos (leukeemia) Leukeemia on kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eelastete rohkus, mis tõrjub kõrvale muude vererakkude tekke, protsessiga kaasneb aneemia, trombotsütopeenia. Veiste enzootiline leukoos on ulatuslikult levinud kogu maailmas. Levik: Viiruse transmissioon toimub karjas horisontaalselt, nakkust võib levitada instrumentidega, kummikinnastega (rektaalsel uurimisel). Kindlaks on tehtud nakkuse vertikaalne levik. Infitseeritud lehmadel
Pikka aega eristati haigusel kolme klassikalist vormi: närvivormi, mille korral kahjustuvad nii kesknärvisüsteem kui ka perifeersed närvid ja tekivad ühe- või mõlemapoolsed jäsemete pareesid või paralüüsid. On täheldatud ka pea, silmalaugude ja saba halvatust; vistseraalset või kasvajalist vormi, mille korral tekivad kasvajad mitmesugustes siseelundite; silmavormi, mis iseloomustub vikerkesta värvuse muutumise ja pupilli deformatsiooniga. VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS on pika Etioloogia. inkubatsioonistaadiumiga krooniliselt kulgev Retroviridae sugukona täiskasvanud veistel esinev retroviroos, mis iseloomustub vereloomeorganite rakkude pahaloomulise vohamise Deltaretrovirus tagajärjel tekkivate kasvajatega mitmel pool organismis. perekonda kuuluv RNA- viirus Epizootilised iseärasused. Enzootilisele leukoosile on
annaabi.ee 
