Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku
[2] 2. MILLIST OHTU VÕIVAD ESILE KUTSUDA COLI-LAADSED BAKTERID? ETEC enterotoksikogeenne E. coli Põhjustab suurt osa ägedatest diarröadest, mida nimetatakse ka rändurite kõhu- lahtisuseks (traveller diarrhea). Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood kestab 2472 tundi. Haiguse kulg on väga erinev, varieerudes ägedast koolerataolisest haigusest kergekujulise vesise diar- röani. Mõnikord kaasneb väike palavik ning oksendamine esineb 50% juhtudest. EPEC enteropatogeenne E. coli Esineb sageli vastsündinutel ja rinnalastel rinnapiimalt kunstlikule toidule üleminekul. Kliiniline pilt. Lastel äge, vahel raskekujuline diarröa, palavik. Täiskasvanutel sporaadilised oksendamise ja kerge diarröa juhud, mis ilmnevad nii arenenud kui arengumaadel. EAEC enteroagregatiivne E. coli Põhjustab kõhulahtisust nii lastel kui täiskasvanutel. Esineb erinevais maailma paigus. Kliiniline pilt. Krooniliselt kulgev
Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid
Enterotoksiin mõjutab vaid enterotsüütide funktsionaalset aktiivsust. 10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes
coli. Põhjustab suurema osa kõhulahtisustest (travellers diarrhea). Esineb arengumaid külastavatel turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. Tüvedel on piilid kleepumiseks, enterotoksiinid, mis põhjustavad kõhulahtisust. Enterotoksiinid ongi põhilised kahjustavad faktor. Haigus võib olla ägeda või kergema kuluga, vahel tõuseb ka väike palavik ja esineb oksendamine. 2. EPEC- enteropatogeenne E. coli. Tüved ei tungi soole limaskesta ega moodusta toksiine. Soole limaskesta kahjustavad oma adhesiooniga. Esineb just imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. Rinnapiimas leiduvad oligosahhariidid takistavad E. coli adhesiooni. Haiguse tunnused: kergem või raskem kõhulahtisus, palavik. Tavaliselt antibakteriaalset ravi ei vaja. Arvatakse, et 20% terveid lapsi on selle tüve kandjad. 3. EIEC- enteroinvasiivne E. coli. Esineb harvemini kui ETEC
peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning
haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad. Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus. Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi Vibrio - kohastunud eluks nii vees kui ka seedetraktis. Vibrio cholerae - koolera Campylobacter jejuni -gastroenteriidi phjustaja. Algloomad: Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cryptosporidium, Cyclospora. Toksiine tootvad tsanobakterid: Lyngbya, Oscillatoria, Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz
ülemiste kuseteede epiteelile, ja hemolüsiini HylA, mis lüüsib erütrotsüüte, teisi rakutüüpe ja põhjustab nii tsütokiinide ja põletikulise vastuse stimuleerimise, produktsiooni tõttu. • Neonataalne meningiit. E. coli ja GBS põhjustavad enamiku KNS-i infektsioonidest alla ühe kuu vanustel. Tähtis on K1 kihnu antigeen, see serogrupp on sageli olemas rasedate GI traktis, ka imikutel. Ei saada aru, miks just see serogrupp • EPEC. Enteropatogeenne. Peensooles. Põhjustab imikute diarröad arengumaades, vesist diarröad, oksendamist, roe vereta. Mitteinvasiivne. Häirib normaalset mikrovillilist struktuuri, tekib malabsorptsioon, diarröa. 3 astet: EPEC kinnitub pilidega, põhjustab mikrohattude kadumise (eae geen), seostub intimiiniga ja lõhub tsütoskeleti. TIR (translotseerunud intimiini-retseptor) sisestub epiteelirakku, et bakteri välismembraani intimiin saaks kinnituda. • ETEC. Enterotoksigeenne. Peensool. Mitteinvasiivne
mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn. reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E. coli (EPEC) põhjustab endeemilist diarröad arenguriikides. Haigestuvad enamasti alla kuuekuused lapsed. • Enteroagregatiivne E. coli (EAEC) moodustab sooleepiteeli pinnal agregaate, on diarröa põhjustaja arenguriikides. • Enteroinvasiivne E. coli (EIEC) tungib sooleepiteeli rakkudesse, põhjustades düsenteeriataolist sündroomi. 16 • Enterohemorraagiline E
annaabi.ee 
