(goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus (effortlessness)
(goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus (effortlessness)
Etapiviisiline lähenemine Defineeri organisatsiooni valdkond ja eesmärgid Määratle strateegia Kujunda struktuur Tegele tööprotsessidehindamisega ja töötajatega Määratle koordineerimise ja kontrolliga seonduv Eesmärgid Säätlikkus – suunatud sisendi mõistlikule kasutamisele Efektiivsus – suunatud organisatsiooni väljundile Keskkond Rahulik – madal komplekssus ja ennustamatus (reageerija) Muutlik – kõrge komplekssus, madal ennustamatus (kaitsja) Lokaalselt tormine – madal komplekssus, kõrge ennustamatus (uurija) Turbulentne – kõrge mõlemal skaalal (analüüsija) Väljakutsed struktuuri kujundamiseks Organisatsioon peab valima vertikaalse ja horisontaalse diferentseerumise ja integreerumise tasandid ja viisid Juhtimisprintsiip Juhtimisliin – ametlik kord korraldusteks, väljakutseteks, kaebusteks,
muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks St elusorganism on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab "korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga) · St elusorganism muutub elu jooksul suhteliselt vähe · Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale vajalikku vormi Entroopia · Lõputu hulk võimalusi versus piiratud võimalused · Ennustamatus versus ennustatavus · Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni Nb. Info hulk ei tähenda kasuliku info hulka vaid sisaldab kõiki võimalusi sh kasutuid, imelikke jne ehk kajastab juhuslikkuse määra "Kasulikkus" sõltub kasutajast ja mõnikord on "halb" info "kasulik" ning mei dhuvitab kas see on ainuke info või on veel variante korrapärasuse kasvades variantide arv väheneb
kuidas saab häält vähem kasutada. Näiteks, võib kasutada rühmatööd, mis panevad rõhu laste omavahelisele suhtlusele. Pärast võivad lapsed oma tehtud tööd klassile esitlema. 15. Kool mu mõtteis Töö- ja koduse elu lahutamine on eluliselt tähtis. Tasakaalu säilitamine on tähtis selleks, et ei koormata end kiiresti üle. Kui õpetaja peas on alati mõtted tööst, siis on vaja jõuda selgusele, miks täpselt kool teda nii raskesti painab. Põhjuseks võib olla ennustamatus, mis kaasneb õpetaja tööd, liigne töökoormus, kogenematus, hirm tundmatu või vastupidi teadaoleva ees jms. Kui õpetaja mõtleb pidevalt kooli peale, siis võib see teda psühholoogiliselt häirida. Probleemi lahendamiseks võib proovida mõni aeg ei võta tööd koju kaasa on vaja endale tööst puhkust anda. Võib juhtuda, et kodus tuleb pähe miski, mida oleks pidanud koolis tegema. Sel puhul kipub ülesanne pähe keerlema
kuid alati täpsuse arvelt igati ratsionaalne Heuristik ei garanteeri ratsionaalset otsust, kuid on sobivale ülesandele rakendades väga töökindel. Otsuse langetamisel tuginetakse sagely varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele. Heuristikute ratsionaalsus sõltub keskkonnast. Heuristik võib olla otstarbekas. Ratsionaalsus sõltub otsuse tagajärje määramatusest. Nendeks on: Ennustamatus kui tagajärg on ka paljude kriteeriumide kasutamisel raskesti ennustatav; Jagatud ennustus kui erinevad kriteeriumid on omavahel seotud; 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindusega inimese mälus. Kollatiivsed tunnused - tunnused, mõõdetakse teatud kindlate dimensioonide või mõõdete raames: keerulisus-lihtsus, uudsus-tuttavlikkus, ootamatus-ootuspärasus, mittemõtmelisus- ühene määratletus, ebasümmetrilisus-sümmeetrilisus, seesmine vastuolulisus-seesmine kooskõla, elementide rohkus, elementide ühtlane või ebaühtlane jaotumine, ennustamatus- ennustatavus. - Maksimaalselt eelistatavad - keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid. Huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus. 19 Noorematel inimestel on vanadega võrreldes kollatiivsusoptimum tavaliselt nihkunud keerulisema suunas. Esteetilise mõju peamised omadused: 1) Semaatiline teave - tähistatakse objektid, antakse neile tähendus, seostatakse nad
3. Ilu inetus vulgaarsus 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus 7. Täius räpakus lootusetus 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus 10. Kord kaos ennustamatus 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte puudumine 16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus Deprivatsioon – ühiskonnas pole täidetud teatud väärtuste olemasolu.
Konformsus – Frustratsioon – psüühiline pinge seisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM Psühhopatoloogia – psüühikahäirete ja anormaalse funktsioneerimise mustrite olemuse ja arengu uurimine Psüühikahäire tunnused (Rosenhan & Seligman, 1989): 1. Kannatus 2. Halb kohastumus 3. Silmatorkav ja ebatavaline käitumine 4. Ennustamatus ja kontrolli puudumine 5. Irratsionaalsus ja mõistetamatus 6. Vaatleja ebamugavus 7. Moraali ja ideaali standardite rikkumine Psüühikahäire tunnused (Comer, 2001): 1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine 2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental 3. Düsfunktsioon 4. Ohtlikkus Tavaliselt peetakse ebanormaalseks sellist käitumist: mida esineb statistiliselt väga harva
annaabi.ee 
