rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika teraapiline kasutamine hõlmab väga laia valdkonda. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. 1.2 Muusikaravi meditsiinis? Juba 19. sajandi lõpul, eriti aga 1950.–1970. aastatel uuriti maailmas intensiivselt muusika mõju inimese kehale. Tulemused näitasid, et muusika mõjutab südametööd, vererõhku, hingamissagedust, nahareaktsioone (muutused naha galvaanilises elemendis),
haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, 6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Muusikas peegelduvad inimeses toimuvad protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni
Trepist alla minnes jõuab ta mõlema jala vaheldumisi kasutamiseni alles 7. või 8. eluaastaks serebraalparalüüs Mis on tserebraalparalüüs ning mis probleemid sellega kaasnevad? T Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüsist on haaratud 0,1-0,2 % lastest, enneaegsetest ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistest lastest 1 %. Vaimse arengu mahajäämust esineb 35 % PCI-lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote
2005 kui 1950. aastal. (11) 7. KOKKUVÕTE Alkoholi tarbimise areng Euroopas on riigiti erinev, kuid tänu EL-i moodustamisele ja erinevate seaduste kehtestamisele on alkoholi tarbimise trendid muutunud sarnasemaks. Alkoholi tarbimine EL-s ei ole siiski vähenenud. Murettekitav trend on alaealiste liigjoomine, mis on kasvanud enamuses riikides alates 1990-ndatest aastatest (11). Alkohol on tegur, mis on vastutav 7,4% enneaegsetest surmadest ja vigastustest EL-s ning põhjus tervislikuks ebavõrdsuseks, põhjustades hinnanguliselt 100 000 mehe kohta 90 ja naise kohta 60 lisasurma. Alkohol põhjustab kahju ka teistele peale alkoholi tarvitaja: siia alla kuulub 60 000 alakaalulist sündi ja 10 000 liiklusega seonduvat surma aastas. (11). Alkoholi tarbimine Euroopas 9
Sel nädalal hakkavad avanema ka beebi ninasõõrmed, mis annab talle võimaluse hingamist proovima hakata. Loomulikult ei ole kõhus päriselt õhku, kuid harjutusi saab ta teha lootevedelikuga. 26. NÄDAL 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 26. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Kõik vajalikud koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on funktsioneerimisvõimelised. Uuringud enneaegsetest imikutest paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelatamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine. Sammumist meenutavad jalaliigutused võimaldavad lootel kukerpalle teha. Loode ei tundu enam nii kortsuline, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on
nädalast, õige aeg on 37.-42. rasedusnädal enneaegne laps (22.-36. rasedusnädalal sündinu) ◦ enneaegseid 3%-17% (2005.aastal Eestis 6%) ▪ seoses kunstliku viljastamisega on kasvanud mitmikute ja seetõttu ka enneaegsete laste arv ▪ uuringud näitavad, et statistiliselt esineb enneaegsetel lastel rohkem probleeme Üldine IQ 10 punkti madalam kui teistel (Krägeroh, 2002) Kooliaja alguseks 40% enneaegsetest mingisugused tervise või arenguprobleemid (Cooke, 2005) Probleemid ei tulene ainult vähesest füüsilisest arengust, vaid sellest, et enneaegsed on rohkem eraldatud (hoitakse algul inkubaatoris). Nt Klaus&Kenneli 1976.a uuringu puhul kaks gruppi. Grupil A lasti lastega olla kauem koos, grupil B vähem. Oluliselt muutis see emade käitumist laste suhtes.
ümbritsevast keskkonnast. Tervise edendamises pole ühtset ja universaalset mudelit, kuidas tegutseda. Samas teame, et teadliku sekkumiseta halveneksid tervisenäitajad, suureneks riskikäitumine, kannataks õppeedukus. Teadaolevalt kontrolli saavutamisel peamiste riskifaktorite üle (inaktiivsus, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine, autoga kihutamine) võib ennetada 40–70% enneaegsetest surmadest. Tulemuste saavutamise võtmesõnad on tahe, teadmised ja koostöö. Just sellised teadmised, mis võimaldavad teha õigeid valikuid ning need koostöös ellu viia. Kui me ei investeeri laste tervisesse, näitab see hoolimatust oma rahvasse ja tulevikku. Kirjandus: Aasvee, K.; Poolakese, A.; Minossenko, A.; Kurbatova, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2005/2006 õppeaasta. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. http://www2.tai
13 2. raseduskestuse järgi lapse küpsusastme ja arengu prognoosi täpsemaks määretlemiseks sobivam. Ka ajalisena sündinud laps võib olla üsasisese kasvupeetuse korral madala sünnikaaluga (Utsal 2006). Loote organsüsteemide areng toimub erineva kiirusega. Seetõttu on enneaegsete laste probleemid esimestel elukuudel tingitud eelkõige organismi ebaküpsusest: · Enamikul enneaegsetest lastest esineb hingamispuudulikkus, mis on tingitud kopsude ebaküpsusest (Utsal 2006). · Silma võrkkesta ebaküpsusega võib kaasneda ka enneaegsete retinopaatia (silma võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007). · Ebaküps on ka enneaegse vastsündinu aju ja närvisüsteem. Sellest võib tuleneda apnoe (ebareeglipärane pikkade pausidega hingamine), hapnikupuudusest tingitud verejooks aju
Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid. Eestis
annaabi.ee 
