Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
Koormus F jaotub ühtlaselt sümmetriliselt jaotatud poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik F 5,6 FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r 2 2 2 2 a a 200 200 r = + = + 141mm 2 2 2 2 m 5,31 10 3 Fm = = 9,4kN ir 4 0,141 Jõud enimkoormatud poldile Fmax = F põik 2 + Fm2 - 2 F põik Fm cos = 1,4 2 + 9,4 2 - 2 1,4 9,4 cos 135 10,4kN Lõtkuga poltliide: K Fmax 1,5 10,4 Fp = = = 104kN f 0,15 K-varutegur f - hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal Vähim läbimõõt: Farv 4F R 600 = = arv [ ] = eH = 400 MPa, A polt d 12 [ S ] 1,5 4 Farv 4 1,3 104 10 3
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2
osadeks: süvendid, mulded, normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid, pinnased, pinnasvee arvutuslik tase ja muud. Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad ilmastiku ja kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides, kõige tugevama katte ülakihis, mis kokkupuutes autoratastega. Dreenkiht, mis asub pinnasel peab olema mulde pinnasest paremate tugevusomedustega. Katendi konstrueerimisel tuleb
külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed. Karpprofiili number UNP (U-nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. 1. Teha konstruktsiooni joonis mõõtkavas. 2. Poltidevaheline kaugus a valida konstruktiivselt vastavalt karpprofiili laiusele h (vt. RUUKKi kataloog). 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada jõud enimkoormatud poldile Fmax. 4. Arvutada poldile mõjuv eelpingutusjõud Fpolt ning valida sobiv lõtkuga poltliite polt. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5. Koostada tugevustingimused lõikele ning valida lõtkuta poltliite polt. Kontrollida valitud polt (profiil, muljumisele. 6. Valida lõplik keermesliite variant. Põhjendada oma valikut. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda
Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt. Killustikmastiksasfalti kasutatakse peamiselt kulumiskihtides. 10. Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?
Siirdekatend - peamiselt kruus- või killustikkattega katend; tolmutõrjeks võib katta pindamis- või immutuskihiga, IV-V klassi teed. Lihtkatend, kui puudub mõni põhikihtidest või kate on juhusliku terakoostisega materjalist. 22) Katendi konstrueerimine · Tuleb valida katendi tüüp · Katendi kihtide materjalid ja järjestus · Kihtide orienteeruvad paksused · Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid 23) Katendi üldnõuded · Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. · Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva paksusega katendit. · Katendi kihtide paksused peavad tagama katendi tugevuse ja külmakindluse kogu kasutusaja kestel. · Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähimmärja teepinna haardeindeks. · Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama uue teepinna nõuetele vastava tasasuse.
· Siirdekatend - peamiselt kruus- voi killustikkattega katend; tolmutõrjeks voib katta pindamis- või immutuskihiga, IV-V klassi teed. · Lihtkatend kui puudub mõni põhikihtidest või kate on juhusliku terakoostisega materjalist. 22) Katendi konstrueerimine · Tuleb valida katendi tüüp · Katendi kihtide materjalid ja järjestus · Kihtide orienteeruvad paksused · Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid 23) Katendi üldnõuded · Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. · Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva paksusega katendit. · Katendi kihtide paksused peavad tagama katendi tugevuse ja külmakindluse kogu kasutusaja kestel. · Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähim märja teepinna haardeindeks. · Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama uue teepinna nõuetele vastava tasasuse.
-Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse liiklussagedus a/ööp nõutav min kategooria <500 500 - 1500 1501 - 3000 >3000 Gc 85/20 90/15 90/15 90/15 Jäme- ja AN fraktsioneeri- NR 19 14 10
sideainega töödeldud pinnasest) 18 199. Elastse katendi kasutusaeg soovitav 10-20 aastat kuid mitte vähem kui siirdekatendile 7 a, kergkatendile 10 a, püsikatendile 15 a. 200. Katendi arvutuse aluseks on kasutusaja lõpus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autotüüpide kaupa, millest arvutatakse koormussagedust. 201. Koormussagedus- tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 202. Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205
asfaltpurust, munakivisillutis; 3) siirdekatend kiilutud killustikust, kruusast, sideainega töödeldud pinnasest, pinnatud killustik- või kruusatee; 200. Elastse katendi kasutusaeg 10-20 aastat. Mitte vähem kui 7 aastat siirdekatendile, 10 kergkatendile, 15 püsikatendile. 201. Mis on katendi arvutuse aluseks Kasutusaja lõpus aasta keskmine ööpäevane koormussagedus. 202. Mis on koormussagedus Tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 203. Mis on normkoormuseks Telk, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk tee pinnale 600 kPA. 204. Mis on elastsusmoodul Suurus, mis iseloomustab materjali eslastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 205. Milliseid materjale on soovitav kasutada dreenkihi materjalina (4) Fraktsioneeritud killustikku, kruuskillustikku, kruusa, liiva. 206
4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik
vutuspikkusest ja eeldatavast maksimaalsest kõverusest. Arvutuslik paindemoment ristlõike arvutamiseks normaaljõule ja paindemomendile: MEd = M0Ed + M2 , (4.8) kus M0Ed on esimest järku paindemoment koos konstruktsioonihälvete mõjuga, M2 on nominaalne teist järku paindemoment. Tugevuskontroll või dimensioneerimine tuleb teostada elemendi enimkoormatud ristlõike jaoks. MEd maksimaalne väärtus elemendi pikkuses määratakse M0Ed ja M2 jaotusega. M2 jaotuse võib võtta arvutuspikkuse ulatuses paraboolseks või sinusoidaalseks. Otstes paindemomendiga elementide erinevad esimest järku otsamomendid võib asendada ek- vivalentse esimest järku paindemomendiga M0e: M0e = 0,6M02 + 0,4M01 0,4 M02 . (4.9)
annaabi.ee 
