kuni 363 K (90 oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5. Arvutiga kontrollitav Ubbelohde viskosimeeter. Allikas http://www.ltp-oldenburg.de/ubbelohde_vi.htm Kinemaatilist viskoossust väljendatakse ka tingühikutes. Tingviskoossust - suhtelist viskoossust - mõõdetakse spetsiaalsetes viskosimeetrites, mis mõõdavad viskoossust tingviskoossuse ühikutes - Redwoodi sekundites, Engleri kraadides, Saybolt universaal-ja furoolsekundites. Kasutusel on kolm eri tüüpi viskosimeetreid: 1) Redwoodi viskosimeeter, mida tuntakse standartse Briti viskosimeetrina. Mõõdab Redwoodi sekundeid. Redwoodi sekundid on aeg, mis kulub 50 ml testitava vedeliku (õli) läbivoolamiseks fikseeritud temperatuuril läbi seadme kalibreeritud ava. Seade on kasutuses kahes variandis: Redwoodi viskosimeeter tüüp-I ja Redwood tüüp- II. Kui läbivoolamise aeg ületab 2 000 s, siis
oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5. Arvutiga kontrollitav Ubbelohde viskosimeeter. Allikas http://www.ltp-oldenburg.de/ubbelohde_vi.htm Kinemaatilist viskoossust väljendatakse ka tingühikutes. Tingviskoossust - suhtelist viskoossust - mõõdetakse spetsiaalsetes viskosimeetrites, mis mõõdavad viskoossust tingviskoossuse ühikutes - Redwoodi sekundites, Engleri kraadides, Saybolt universaal-ja furoolsekundites. Kasutusel on kolm eri tüüpi viskosimeetreid: 1) Redwoodi viskosimeeter, mida tuntakse standartse Briti viskosimeetrina. Mõõdab Redwoodi sekundeid. Redwoodi sekundid on aeg, mis kulub 50 ml testitava vedeliku (õli) läbivoolamiseks fikseeritud temperatuuril läbi seadme kalibreeritud ava. Seade on kasutuses kahes variandis: Redwoodi viskosimeeter tüüp-I ja Redwood tüüp- II. Kui
Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond. Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918- 1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924. Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923)
Hõõrdumine, välishõõrdumine on takistus, mis esineb kahe detaili liikumisel nende kokkupuutepinnas ja millega kaasneb energia hajumine. Määrdeõlide viskoossus Määrdeõlidetähtsaim omadus on voolavuse vastandomadus viskoossus e sisehõõrdumine. Määrdeõlideleeristatavad viskoossused on: kinemaatiline – ν dünaamiline – η magnetiline Mahuline Struktuuriline Löögiline ting- (näit Engleri kraadid) eri- (SUS, SFS jt) Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate detailidekulumine, mootoriõli puhul mootori käivitamise kergus, kolvirõngaste tihendamise kvaliteet, õlikulu jm. Suure viskoossusega määrdeõlidel on halb soojusjuhtivus ja suurhõõrdetakistus Sellest tulenevalt püütakse iga mootorimargi jaoks valida võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv
Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seati ümber Engleri süsteemi järgi. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930- 1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja
nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874-1895) oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. 3 Lippmaa (1930-1943) ajal
(Võrdluseks: kas biodiislil e rapsmetüülestril või bioetanoolil on fraktsioonkoostis?) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste iseloomustamiseks kasutatakse? voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17
36. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Kütuste tihedus oleneb temperatuurist, s.t. sama kütuse kogus(massi jargi) on erinevatel temperatuuridel erineva mahuga. 37. Viskoossus on omadus, mis iseloomustab sisemist hõõrdumist vedelikuosakeste vahel nende omavahelisel liikumisel. Viskoossus mõjutab vedelike, sh kutuste voolamist torustikes, pumbatavust ja separeerimisprotsesse. Laane-Euroopas Engleri kraade, Suurbritannias Redwood nr.1, USA-s Saybolt Universal. 38. Leekpunktiks nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille puhulsoojendatav kutus aurudes moodustab kutuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu, mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib(kütus ise sellel temperatuuril veel ei sütti). Leekpunkti väärtus sõltub kergete fraktsioonide sisaldusest kütuses, seega destilleeritud kütuste leekpunkt on madalam raskekütuste omast. 39
Rahvusvaheliselt Pa●sek KINEMAATILINEVISKOOSUS Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid. Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru, ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust °E20° = tk/tv Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures Engleri viskoosusskaalat kasutatakse: Saksamaal ja Prantsusmaal REDWOODI SKAALA Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel
vedelktused ja philiseks vedelktused on olnud siiamaani mazuut. Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse
kasvab. Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2 Naftatoodete voolavust mõõdetakse kineetilise viskoossusega, mis saadakse dünaamilise viskoossuse jagamisel vedeliku tihedusega. Kineetilise viskoossuse ühikuks on stooks (St). Paralleelselt stooksiga on kasutusel kineetilise viskoossuse ühikutena ka Saybolti sekund (Saybolt Universal Second, Saybolt Furol Second), Redwoodi sekund (Redwood Second) ja Engleri kraad (°E). Viskoossuse mõõtmiseks kasutatakse kolme tüüpi mõõtureid: kapillaar-, rotatsioon- ja tilkviskosimeetrit. Vee ja õhu dünaamiline viskoossus millipuaasides: t° Vesi Õhk 0 1,750 0,0173 20 1,000 0,0182 40 0,651 0,0187 60 0,463 0,0201
annaabi.ee 
