riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine
Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab." Andy ei tundnud mingit seotust oma vanemate kultuuriidentiteediga. Kuna ta oli noorena pidevalt haige ja lisaks sellele seksuaalselt erinev ning oma välimuse pärast väga ebakindel, ei leidnud ta sõpru. See kõik mõjutas ta psühholoogilist enesekuvandit ja muutis ta ühtviisi võõrastavaks nii iseenda kui teiste inimeste suhtes.
kingitud karikas) 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Mütoloogiline (Vergiliuse "Aeneis") Ajalooline eepika ("Aeneis" sobiks ka siia...) Didaktiline eepika (Vergiliuse "Georgica") 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Kirjandusvälist: Augustuse enesekuvand kui esivanemate austamine taaskehtestaja, unustatud riituste ja kultuste taastaja, Rooma riigi ühtsuse ja rahu kehtestaja, moraaliprobleemide seaduste abil reguleerija (tegelikult karm kord, vaba mõtlemise karistamine) Kirjandusest tulenevat: palju uusi zanre, kõrge kunstiline tase, intensiivne ja süstemaatiline loometöö 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed
Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega - Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi - Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda Chen (1989) toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused (enesekuvand, enese avamine, rahulikkus) 2. suhtlusoskused (mõtete formuleerimise ja väljendamise oskus, paindlikkus käitumises, sotsiaalsed oskused) 3. psühholoogiline kohandumine (frustratsiooni, stressi, võõrandumise ja mitmetähenduslikkuse talumine) 4. kultuuriline teadlikkus (väärtused, tavad, normid) Korhonen (2002): - motivatsioon teistega sobivalt ja efektiivselt suhelda ning kultuuriline uudishimu
Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine
1) suurvormilisus 2) heksameetrilisus 3) temaatiline ülevus Liigid: 1) mütoloogiline (genealoogiline ning aitioloogiline eepika) 2) ajalooline eepika 3) didaktiline ehk õpetav eepika Anaplerosis ehk täiendus (eepikatraditsioonile) 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja, ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba mõtlemise karistamine 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid.
Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine
Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride ja koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkolonialistlikes kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma, milles koloniseeritud rahvaste kultuur, identiteedis ja väärtused paistavad negatiivse ja väärtusetuna. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja 32 võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. 84.Kolonialistlik ideoloogia Kolonialistlik ideoloogia postkolonialistliku identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes
annaabi.ee 
