TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT PRAKTIKA ARUANNE Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus Lk 3 2.Ettevõtte kirjeldus Lk 4 3.Tegevus praktikal Lk 5 4.Töökorraldus ettevõttes Lk 6 5.Menüüde analüüs Lk 7-8 6.Erivajadustega kliendid Lk 9 7.Enesekontroll ettevõttes Lk 10 8.Kokkuvõte Lk 11 9.Lisad ...
Need sisaldavad mentaalseid pilte või nn päästiksõnu, mille abil sportlane on ennast harjutanud “mentaalsesse transsi” minema. ENESEKONTROLL Enesekontroll tähendab oma emotsioonide valitsemist sõltumata ümbritsevatest teguritest. Positiivse hoiaku säilitamine hoolimata vastukäimistest ja ootamatutest sündmustest aitab kaasa sportlase võimalikult täielikule eneserealisatsioonile. Hirm, ängistus ja viha on märgid halvast enesekontrollist. Need tunded allutavad endale sportlase tähelepanu ja ta kaotab osaliselt või täielikult vajaliku keskendumisvõime. Lühikeses perspektiivis aitab enesekontrolli parandada võistlustele eelneval perioodil sportlase psühholoogiline ettevalmistamine. Pikemas perspektiivis on enesekontrolli areng seotud sotsiaalse küpsemisega läbi adekvaatse suhtumise oma ümbruskon- da nii treeningul kui ka väljaspool sporti. ENESEKINDLUS
olema südamehaigustega suusatajad. Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob külmuva koha tundlikkus ning nahk tõmbub valgeks. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või vähemalt tuulevaiksesse kohta. Teise astme külmetust iseloomustab villide teke ja ka kudede kärbumine. Sel puhul tuleb külmunud koht sidemesse mähkida ja viimitamatult lähima arsti poole pöörduda. Enesekontrollist - Hea seisundi tunnusteks on hea tuju, söögiisu, kerguse tunne ja sügav uni. Kui tekib loidus, kestev väsimustunne, lünklik uni ja isupuudus, viitavab see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust. See näitab seda, et organism vabaneb üleliigsest rasvast ja veest. VARUSTUS Suusad
nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud). Sellistes laiahaardelisemates mängudes kannavad lapsed veidi oma enesekontrollist üle sündmuste käigule ja lasevad ümbrusel rohkem mõjuda ja toimivat juhtida. Mõlemad omadused, meelelisus ja laiahaardelisus, viivad selleni, et keskkond osaleb mängus aktiivse partnerina: vahel tuntakse, justkui mängiks keskkond lapsega, mitte vastupidi. Lapsed võivad näiteks joosta ja üksteist taga ajada ning siis tagaajamisel äkki avastada midagi, mida nad soovivad nuusutades ja katsudes lähemalt uurida.
hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel Bulimia nervosa Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb trenni või paastub, et kaal ei suureneks. Ka buliimiku kinnisidee on olla sale, kuid ta ei suuda oma söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal jääb puudu enesekontrollist. Buliimiahood on erinevad - ülesöömist ja oksendamist võib ette tulla paar korda kuus, raskematel juhtudel aga kuni paar korda päevas. Ka see haigus võib kaasa tuua raskeid tervisehädasid: südame rütmihäireid, hammaste lagunemist, haavandeid söögitorus, kõhus ja kurgus, lahtistisõltuvust jm. Buliimia võib areneda anoreksiaks või vastupidi. Diagnostilised juhised Kindlaks diagnoosiks on vajalik kõik järgnev:
Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad, et laps ei tunneta sed akus on piir, siis muutub laps liialt nõudlikkuks ja kontrollivaks. Mina areng peaks olema väga intentsiivne, et kui piire pole või on hajusad või erinevad pidevalt, siis lapsed ei saa asjale pihta ja tekivad probleemid oma piiride ja nõudlikkuse ja kontrollimisega. Erikson rõhutab, et siin peaks arengu oluline jõud olema enesekontroll. Mitte, et see välja areneks, aga laps hakkab aru saama enesekontrollist ja kontrollib enda käitumist. Võimutarbe väljendus peab ka läbitud saama, ehk siis "mina" kehtestamine, kuikaugele ja kuidas võib minna, kuidas teised mind vaatavad selles käitumises. 3. aste - 3-6a. Initsiatiiv vs süü. Suheldakse jälle ema-isaga ja õdede-vendadega. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov
See on oskus kontrollida oma impulsse ning lõpetada ja pidurdada mingi tegevus (isegi kui on suuv seda jätkata) või alustada millegi tegemist (isegi kui seda ei taheta teha). Enesekontroll- hulk mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib tahtlikult oma funktsioone, seisundeid, sisemisi protsesse. See on otsus kontrollida oma impulsse ning lõpetada ja pidurdada mingi tegevus (....) või alustada millegi tegemist (...). Lapsed kelle.......... Enesekontrollist rääkides on eristatud emotsionaalset (tunnete tekkimine), käitumuslikku (liigutuste juhtimine) ja kognitiivset (tunnetusprotsesside juhtimine- eesmärkide seadmine, planeerimine, organiseerimine) enesekontrolli, mis on omavahel tihedalt seotud- raskused ühes valdkonnas on seotud raskustega teises valdkonnas. Enesekontroll on protsess, mille kaudu inimene kontrollib oma käitumist juhtides ja suunates end kasutades selleks erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid strateegiaid
oma individuaalsust väljendada, kasutades seejuures enda initsiatiivi ning saada majanduslikku kasu, kindlustades niimoodi oma tulevikku. 4. Sotsiaalse kontrolli vormid ja neid eristavad tunnused. Sotsiaalse kontrolli vormid on eri tasemetel erinevad. On olemas formaalsed (reeglina formaalsetel sotsiaalsetel normidel põhinevad) ja mitteformaalsed (mitteformaalsetel normidel põhinevad) vormid. Lisaks räägitakse ka enesekontrollist (ise annan oma käitumisele hinnangu; õigusteadvuse kujundamine) ja poolformaalsest (ühiskondlikust infost õigusnorm). Mitteformaalne kontroll - (teostab ühiskond; võib siia panna ka õigusnormide kontrolli); õigusvälised normid; normide allikaks on ühiskond ise, normid on täpselt formuleerimata. Tavaliselt kasutatakse seda kontrolli väiksemates sotsiaalsetes gruppides (perekond, sõbrad). Sanktsioonid on mitteformaalsed (nt laps jäetakse koduaresti). Mitteformaalne kontroll eeldab
annaabi.ee 
