suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria, teadusajaloo klassika, analüütiline geomeetria, moderne matemaatika). Kõikide aegade suurteos! Kirjutatud prantsuse keeles. Teine filosoofiline teos: "Metafüüsilised mõtisklused" (1641) - Descartes´i filosoofia kõige tuntum ja täielikum tervikesitus. "Filosoofia põhimõtted" (1644) - kõige mahukam avaldatud töö. Pühendatud printsess Elizabethile.
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu
sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust.
täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega? 4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin grupiliikmetele? Kui lähedased saavad olema meie suhted? Iga grupp, organisatsioon ja ühiskond leiab igale probleemivaldkonnale eri lahendusi, kuid mingi lahedus tuleb leida ka inimeste jaoks, keda tuleb üle aidata enesekesksest ning kaitsvast käitumisest, et nad suudaks grupis funktsioneerida. Rääkides organisatsioonisisesest suhtlusest eeldame, et minevikus õppis grupp selgeks kindlad ning toimivad suhtlusviisid ja sedasi said need normiks. Näiteks arvutiettevõttes DEC (Digital Equipment Corporation) oli oluline areneda, rõhutada oma identiteeti ja kujundada oma rolli. Kui organisatsioonis on avatud kliima, siis see julgustab töötajaid suhtuma oma töösse viisil, mis sobib kokku nende vajadustega
seespoolt ülevaadet. Kui mõni tegelane hukkub või sureb, siis on toodud välja, et üksikisiku surm on traagiline, aga ei mõjuta maailma käekäiku. Tegelased võid jagada 3 rühma: *Positiivset tegelaskonda iseloomustab parveinimesed - ühtehoidmine, tavade järgimine, teistega arvestamine. *indiviidid, egoistid. Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust. *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena. Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea
osa. Läbi tarkuse silmade vaatamine tähendab mõistmist, et ei saa end eraldada ümbritsevatest inimestest ja maailmaruumist. Teistele haiget tehes tehakse haiget iseendale, teistele head tehes tehakse head iseendale. Lõpuks seisneb budistlik eetika minaülese tarkuse arendamises ja väljendamises igapäevaelus, mis tähendab oma piiratud isiklikest seisukohtadest kõrgemale tõusmist ning universaalsemast, avaramast ja vähem enesekesksest vaatenurgast lähtuvat käitumist. See tähendab oma kõrgema mina väljendamist. See tähendab tõelise olemuse ning kõigi inimeste ja universumi kui terviku huvide silmaspidamist. 2.5 Viis käitumisjuhist Et igapäevaelu saginas oskuslikult käituda, on vaja lihtsaid, kergesti meeldejäävaid juhiseid. Budismi kõige tavalisemad ja üldisemad eetilised suunised on viis käitumisjuhist. Need on orientiirid, mis kirjeldavad virgunud meele käitumist ning aitavad tegutseda, nagu ollakse
järgi maa ja kivi, tule ja vee juurde. Pimedus ja valgus sümboliseerivad keltide keeldumist sulgeda silmi elu varjukülje, valu ja kannatuste ees; oskust sellest 3 hoolimata rõõmutseda, juubeldada, joovastuda elu jumalikkusest ja täiuslikkusest. Ei leia me ju keldi maailmavaates raasugi sellest ülimalt individualistlikust, võistluslikust, enesekesksest suhtumisest ilma ja inimestesse, mis on omane tänapäeva ühiskonnale. Keldi maailmas tunnetab igaüks enda seotust ja sidemeid kõigi teistega ja see ühtekuuluvustunne ei hõlma mitte üksnes teisi inimesi, vaid haarab endasse ka metselajad, linnud ja loomad, maa enesegi.Selles on äratundmine, et me kõik oleme ühe ja sama elukanga lõimed. Ka uusim teadus räägib suuresti sama keelt, kui räägib kõikehõlmavast seotusest ja sõltuvusest. ( De Waal, 2007)
lein, kaebus, meelepaha ja rahulolematus on kannatus, ka soovitust ilmajäämine on kannatus." Buddha järgi on ka kõige paremini korraldatud elu ebarahuldav, sest näiteks vanadust ja haigust ja surma ei saa kuidagi vältida. Karma järgi põhjustab inimene oma kannatused ise. Kõik inimesed kannatavad soovide, viha ja kujutluste käes. Selle kõige algpõhjuseks on inimese pettekujutlus oma erilisest ja püsivast minast, hingest. Buddha õpetab inimesele sellest enesekesksest mina- illusioonist ja karma põhjustatud kannatusterohkest uuestisündimisest vabanemist nelja õilsa tõe ja õilsa kaheksaosalise tee kaudu. Inimene suudab seega ise purustada olude ahelad ja aktiivselt juhtida oma elu. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, tuleb tal sellega leppida ja suhtuda sellesse rahulikult. Alles siis võib alustada pingutusi selle võitmiseks. Kannatuse ja selle põhjuse tundmist peetakse meele arendamise alguseks. Alles seejärel võivad harjutused meele
selle algeid. Koolieas tutvub laps ühiskonnaga. Ta ahmib sealt teavet ja kogemusi ja ehitab üles oma maailmapilti. Kui lapsel on võimalusi ja kogemusi, et teadmiste abil üles ehitada käsitlust ühiskonnast ja maailmast, saab ta tulevikus sinna astuda ja tegutseda konstruktiivselt. Üks suuremaid edasimineku samme koolieas on lapse mõtlemise muutumine isekast, enesekesksest vastastikuseks. Laps õpib 167 empaatiat ja selle kaudu suudab ta märgata teiste seisukohti, mõtteid ja tundeid. Kooliealine ei too enam nii tugevalt esile oma tundeid ja püüdlusi kui mänguealine. Lapsest kasvab vestluspartner. Sööki, riideid, puhtust ja füüsilist lähedust vajavast mänguealisest on saanud iseseisvam, vaimset tuge vajav koolilaps
annaabi.ee 
