Aga eks õppidagi ole omajagu veel. 2. Mina kui teiste mõjutaja ,enesekehtestaja Arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Parim on mõjutada kahtlevaid ja oma otsustes ebakindlaid inimesi. Kui aga inimesel on välja kujunenud kindlad põhimõtted on teda pea võimatu mõjutada. Enesekehtestamine see võiks olla kus inimesel on võime end väljendada, oma õigusi kaitsta, samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi. Enesekehtestamisel peaks olema asjalik, otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine. Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega. Aga alati on võimalik muuta otsust nii, et oleks " Lambad söönud ja hundid rahul". Ma ei suru kunagi oma otsuseid kellelegi jõuga peale, asjade konsensus on see mis on minu
et neid ei oleks absoluutselt, kuna nende esinemisel seaksime mõningal määral ohtu oma eksistentsi ja püsimajäämise. Üpris sageli võib kuulda eestlase suust, et isamaa on väike nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Seejuures jäetakse vaimu suurus välja, ei üritata isegi mõelda sellele, millised oleksid tegelikud kriteeriumid, mille järgi saaks rahvast üleüldse mõõta. Taoline pessimism ühiskonnas on samuti üheks suureks barjääriks enesekehtestamisel ja edasiliikumisel. 1 Vana-Kreeka kõrgajastul loodi Ateenas lääne filosoofia alused. Sel ajal, kui seal loodi teatrikunst, ajalookirjandus ja üldiselt öeldes ka Euroopa kultuuri alustalad, siis koosnes see linnriik vaid neljakümnest tuhandest kodanikust. Taolisse inimhulka võis ja võib isegi praegu mahtuda häid mõtteid ja võrratult vaimukust. Selleks, et kasvatada end hingelt, tuleb olla
osata alguses kuulata mure ära ning edasi käitumiseks osata valida õige suhtlemisviis. Nii kuulamisoskus, kehtestamisoskus, probleemide lahendamise oskus, kui ka sõnaosavus on peamised oskused, mis eri olukordades suurimateks abimeesteks on, kui osata neid õigel ajal ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab end erinevalt, on nii alistuvaid, kehtestavaid kui ka agresiivseid suhtlejaid. Äärmuslikud on alistuvad ja agressiivsed suhtlejad, kuid vahepealne, mis tundub kõige õigem viis suhtlemiseks, on kehtestav suhtleja. Alistuvad inimesed väldivad vastutust ja konflikte ning teenivad teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele. Kui teda piisavalt manipuleerida, teeb ta kõik mida sa tahad, et ta teeks, ta jätab oma elu elamata ja tekitab teistes oma käitumisega
kõigest väest olla parim, aga teda ikka ei väärtustata. Sellised inimesed ei peagi näitama, et nad on parimad, mingu oma teed, ja siis tulevikus, las ise nutavad, et nendele, kellele tehti haiget on jõudnud kuhugi. Kuid mida mina ei tee, ei lõhu õigeid põhimõtteid, ma ei suru oma väärtuseid kellelegi peale. Ma ei ütle nendele, et nii ja naa on õigem, kui sa ise teed. Ma vaid valele teele sattunud suunan õigele teele. Nelli Mahmutov Enesekehtestamisel olen ma pigem natuke reaalse ja adekvaatse mõtlemise kui ka agressiivse mõtlemise tüüpi. Ma ei soovi kedagi üle kontrollida, ma usaldan. Ma usaldan seniajani, kuni mul ei teki kahtlus, et mind peteti. Ma panen end küll maksma, kuid mite liialt. Käitund vastavalt olukorrale jne. Minul on olukorra üle 70% vastutust ja üldjuhul saan ma hakkama. 4. Mina konfliktidega toimetulevana Konflikt on minu arust vaidlus või siis vägivaldne arutlus mingil teemal.
On olemas ka inimesi kes kasutavad pahatahtlikult ära inimesi. Selle vätlimiseks tuleb osata keelduda. Oskus kuulata - eelkõige on see adekvaatne käitumine, mis eeldab enese häälestamist teisele(st muude tegevuste katkestamist), teatele keskendumist ning sõnade taga peituvate tunnete mõistmist. Kuulamine ja kehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures, mis on toeks enesekehtestamisel vastaspoole tunnete, vajaduste ja soovide avamisel. Oskus keelduda - keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Võimalik, et isegi kardetakse suhete katkemist, eriti juhul kui unustatakse, et keeldumine on seotud ühe konkreetse asja või inimesega või et see on ajutine. Äraütlemine eeldab ja/ei valiku tegemist. Keeldumise puhul on esmatähtis, et teie ,,ei" oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on
Inimene peab uskuma iseendasse ja vajadusel ütlema: " Mul on ükskõik." KOKKUVÕTE Kõik referaadis mainitud enesekehtestamisevõtted on ääretult lihtsalt enesekindlale inimesele. Enesekriitilisele inimesele on nende reeglite järgmine keeruline, kuid proovimisel avastab ta tõenäoliselt, et õigused ja enese kehtestamine tõstavad tegelikult enesehinnangut. Enesekindel inimene tekitab omakorda teiste austust ning vähendab manipuleerimise katseid. Ainuke raskupunkt enesekehtestamisel on reeglite selgekstegemine ja nende järjekindel järgmine vastavalt enda soovile ja tahtmisele. KASUTATUD KIRJANDUS Manuel F. Smith, Kui ütlen ei, tunnen end süüdi, 2004, OÕ Väike Vanker
väärtused enda jaoks paigas kes ta inimesena on, kui väärikas ta on ja kui palju ta suudab austada teist inimest. Alluv tunneb alateadlikult ära, kuidas juht temasse suhtub. Ta tunneb ära juhi hoiaku. Juhid võib jagada nelja tüüpi: mugav, meeldiv, ebamugav ja ebameeldiv. Juht peaks balansseerima meeldiva ja ebamugava piiril. Ta peaks olema meeldiv isikuna, aga juhina ka ebamugav. Self II loovjuht Karin Hango peab enesekehtestamisel oluliseks nelja asjaolu. Suurt tähelepanu tuleb pöörata algusele, sest olukorrale, kui juht satub uut meeskonda juhtima. Teiseks, hiljem on oluline järjekindlus, mis ei tohi muutuda jäikuseks. Kolmandaks, reeglite muutumisel peab andma piisavalt informatsiooni. Ning neljandaks, tagasiside peab olema piisav. Keskastme juhil tuleb kasuks kasutada ka mõjutamist, et töö oleks efektiivsem. Hea mõjutaja 1) Tunneb ennast kui mõjutajat, teab kehtestava käitumise põhimõtteid.
Naiivne on püüda vaadata agressiivsust lahus ühiskonnast, milles ta aset leiab: ühiskonnategurid võivad olla väga tähtsad. Agressiivsed naised Agressiivne naine on pealetükkiv, oma seksuaalsust ja võimu pealesuruv emane. Primitiivselt võttes jäävad agressiivsest naisest mälestuseks purunenud nõud, lõhkirebitud riided, küünistused, hammustused, valimatu sõim, enesetapu ähvardused, anonüümkirjad, laim, intriigid jne. Kuid kindlasti on naise enesekehtestamisel mitmesuguseid teisigi huvitavaid vorme. Mille poolest erineb naise agressiivsus mehe omast? Huvitav on fakt, et Venemaal panevad pea 50% kuritegudest toime naised. Kuritegude liigid, kus naised domineerivad, on küll meeste omadest veidi erinevad, kuid protsent on siiski märkimisväärselt suur. Ehk kajastab see muuseas ka rahvuslikku eripära, vene temperamenti. On vist nii, et kui Kopli liinidel pussitab
tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Esialgu peeti teda sisaldavaks 4 peamist komponenti /Lazarus 1971/, nimelt oskust... 1) keelduda teiste palveid täitmast 2) teistelt teenete palumine ja teistele palvete esitamine 3) positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamine ja 4) üldiste jutuajamiste algatamise, jätkamise ja lõpetamise oskus. Enesekehtestamisel võib välja tuua 7 erinevat klassi vastuseid: Esimesed 3 on negatiivsed: 1) ebapopulaarsete või erinevate arvamuste esitamine 2) teistelt käitumise muutmise nõudmine või palumine 3) keeldumine mittemõistlikest palvetest. Järgmised 4 on positiivsed: 1) omaenda puuduste ja vigade tunnustamine 2) komplimentide tegemine ja saamine 3) interaktsioonide algatamine ja ülalhoidmine 4) positiivsete tunnete väljendamine. Põhimõtteliselt on meil võimalik käituda 3-l erineval viisil:
annaabi.ee 
