Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete näitajatena mõistetakse neid, mis esitavad sotsiaalseid fakte olenemata personaalsetest hinnangutest, subjektiivsed näitajad seevastu peegeldavad just individuaalseid tunnetusi ja hinnanguid sotsiaalsetele tingimustele. • oodatav eluiga sünnimomendil • imikusuremuskordaja • enesehinnanguline üldine terviseseisund • pikaajalise haiguse olemasolu • igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu • ülekaalulisus Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja. WHO küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks: • WHOQOL-100 • WHOQOL-BREF – lühendatud, 26 küs (enesehinnanguline terviseseisund, sotsiaalne keskkond, elukeskkond) • Better Life Index (OECD) • Quality of Life (EL)
ühiskonnas 5) Emotsionaalne heaolu – ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõim Subjektiivse heaolu mõõdikud 1) kognitiivne aspekt – rahulolu 2) emotsionaalne aspekt – õnnelikkus 3) Globaalne mõõde – elukvaliteet Elukvaliteedi mõõdikud Valdavalt sotsiaalsed näitajad: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Subjektiivne ehk enesehinnanguline tervis … 1) … on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; 2) on leitud seoseid rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatega – suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne stress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu Objektiivne tervis ??? 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle
dimensioon on usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon on • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted parimaks indikaatoriks on enesehinnanguline terviseseisund võime edendada tervise mõõdet, mis parandab – elatustaset– elukvaliteeti võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva- (füüsiline tervis ja psühholoogiline seisund)- Sotsiaalne
Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3) Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud, ent nooremate vanuserühmade poisid on sagedamini ülekaalulised kui varem. Suurenenud on kehaliselt aktiivsete õpilaste osakaal. Majandusliku olukorra hindamiseks kasutatakse uuringus perekonna jõukuse skoori (HBSC Family Affl uence Scale), milles võetakse arvesse perekonna autode, arvutite, ühiste puhkusereiside arvu ja oma toa olemasolu noorukil. Arvutatav skoor jääb vahemikku 07. Majanduslikku olukorda peetakse halvaks, kui skoor on 03 (alumine
Keskkond Õhusaaste, mikrogrammi 12,6 22 14 Valitsemisel hääletanud % 62 72 Valitsemine Seadusloome läbipaistvus ja 3,3 7,28 kaasamine Oodatud eluiga aastates 73,9 79 Tervis Enesehinnanguline 56,3 69 terviseseisund % Rahulolu Rahulolu eluga % 24 59 eluga Kuriteo ohvriks langemine 6,3 4 Turvalisus 100 000 in kohta Mõrvad 100 000 in kohta 6,2 2,2 Üle 50 h nädalas töötavad 0,03 0,08 Töö ja inimesed % töövälise elu Kooliealiste laste emade 74 66
järgmisel korral muuta. Mõju hindamisel mõõdetakse, kuivõrd programmi käigus muutusid eesmärgiks seatud näitajad (teadmised, hoiakud, käitumine). Andmete kogumine toimub nii enne tegevuse elluviimist (eeluuring), selle käigus (nt. teenuse kasutajate loendamine) kui pärast elluviimist (järeluuring). Milliseid näitajaid tuleks jälgida: - Otsesed näitajad - Esinemissagedus – turvavöö kinnitajate osakaal/suitsetajate osakaal - Enesehinnanguline käitumise muutus – teen sagedamini sporti/tarvitan vähem alkoholi - Teenuse kasutajate arv – näiteks vähiskriiningul osalejad - Vahenäitajad - Muutused teadmistes, hoiakutes, uskumustes - Meediaanalüüs – kajastuste arv, tüüp, kvaliteet, kampaania mainimiste arv jt - Infoliini kõned – helistajate arv, kõnede kvaliteet - Sidusrühmade analüüs – muutused sihtrühmaga vahetus
• Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) - positiivsete emotsioonide osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline; inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti. • Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Tervis lähtub: • inimese bioloogilisest pagasist • välisteguritest (üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused, sh kultuur ja poliitika), mis mõjutavad inimeste individuaalset bioloogilist ja geneetilist olemust • tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas • inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid *Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang:
Mõju hindamisel mõõdetakse, kuivõrd programmi käigus muutusid eesmärgiks seatud näitajad (teadmised, hoiakud, käitumine). Andmete kogumine toimub nii enne tegevuse elluviimist (eeluuring), selle käigus (nt. teenuse kasutajate loendamine) kui pärast elluviimist (järeluuring). Milliseid näitajaid tuleks jälgida: - Otsesed näitajad - Esinemissagedus turvavöö kinnitajate osakaal/suitsetajate osakaal - Enesehinnanguline käitumise muutus teen sagedamini sporti/tarvitan vähem alkoholi - Teenuse kasutajate arv näiteks vähiskriiningul osalejad - Vahenäitajad - Muutused teadmistes, hoiakutes, uskumustes - Meediaanalüüs kajastuste arv, tüüp, kvaliteet, kampaania mainimiste arv jt - Infoliini kõned helistajate arv, kõnede kvaliteet - Sidusrühmade analüüs muutused sihtrühmaga vahetus kontaktis olevate
annaabi.ee 
