tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele(elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus. Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel.
sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomifüüsika käsitleb keemiliste, elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse.
vastavate energiate vahega hf=E(m)-E(n) Tahkiste struktuur Metall Metallides ei jätku viimases valentstsoonis elektrone, et seda täielikult täita. Valentstsoon on poolikult täidetud ja pinge rakendumisel metallile on elektronidel küllalt vabu energiatasemeid kuhu minna. Pinge rakendamine tähendab seda, et elektronidele ,,pakutakse" lisaenergiat. Energiat saavad nad vastu võtta siis, kui nad saavad siirduda kõrgematele energiatasemetele. Selle tulemusena tekib metallis elektrivool. Metall juhib elektrit seetõttu, et elektronid saavad kergesti liikuda kõrgematele energiatasemetele. Metallis on valentstsoon ja juhtivustsoon ülekattumisega. Kõige kõrgemat elektroni energiataset, mis on hõivatud (kus asuvad veel elektronid) 0K juures nimetatakse Fermi tasemeks. (Fermi level) Pooljuht Pooljuhid on ained, mille keelutsoon väiksem kui isolaatoril ja seetõttu suudavad
14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele. 16.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid: ● Deuteeriumi/vesinikulamp (UV ala, 160-375 nm) - pidevspekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastusel. Ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. D2 + Ee → D*2 → D’ + D” + hv ● Volframlamp (nähtav ja IR ala, 320-2500 nm) - volframi traat kuumutatakse 2870K juures. Emiteeritav kiirgus omab max intensiivsust u 1200 nm juures. Ühekiireline instrument:
tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. 12 KASUTATUD ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Aatom http://et.wikipedia
Gamma, röntgen, UV, nähtav valgus, IR, mikrolained, lühilaine raadio, AM raadio, pika laine raadio. UV ja IR vahel, lainepikkusel 700-400nm. Elektromagnetkiirgus koosneb footonitest. Iga üksiku footoni energia on seotud tema sagedusega võrrandi E = h· kaudu. Nii on näiteks ultraviolettkiirguse footonid suurema energiaga kui nähtava valguse footonid, mille sagedus on madalam. Energia neeldumisel toimuvad aatomi elektronide üleminekud tuumast kaugemal asuvatele energiatasemetele E1, E2, ..., En. Ergastunud aatomid kaotavad saadud energiahulga kiiresti ja ligikaudu 10 -8 s möödudes lähevad üle kas väiksema energiaga või mitteergastanud normaalolekusse. Seejuures saadab aatom välja energiat elektromagnetilise kiirgusenergia kvandina, mille suurus võrdub energeetiliste olekute vahega. Efooton = E2 E1 Mida tähendab Lambert-Beer´i seadus ja mis rolli mängib see keskkonna spektroskoopilistes analüüsides?
mistahes lainepikkusega valgusega), elastne põrge, klassikal. füüs. ei selgita, Laine korpuskulaarsus; osakeste "lainelisus". Mikroosakeste laineline loomus-osakeste asend ja kiirus ei ole üheaegselt määtatavad.elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik.Aatomi ehituse kvantmehaaniline mudel: Schrödingeri võrrand=lainevõrrand H=E H-hamiltoni operaator, -lainefunktsioon määrab elektroni lubatud statsion. energiatasemetele vastavad ruumikoordinaadid Elektronpilv- elektroni negat. Laengu jaotustiheduse ruumiline kuju aatomis Orbitaal- elektronide jaotustiheduse kuju, kus elektronide esinemise tõenäosus on kõrge peakvantarv- n:määrab elktronorbitaali energia, isel elek tõenäoseimat kaugust tuumast Orbitaalkvantarv-l: määrab orbitaali kuju Magnetkvantarv-m:isel elektronorbitaalide ruumilist orientatsiooni Spinnkvantarv e spinn:näitab,kas elekrtoni magnetmoment on magnetvälja suunaline või o ta
10eV) korral on tegemist dielektrikuga. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Tahkistes on sellisteks laengukandjateks elektronid. Elektrivälja poolt antavat energiat saavad elektronid juurde võtta ainult siirete kaudu vabadele kõrgematele energiatasemetele tsooni asustamata alamtasemetele. Metalli korral on pooltäidetud nii juhtivus kui ka valentstsoon, on piisavalt nii elektrone kui ka vabu alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada. See tagab juhtivuse. Dielektriku korral on juhtivustsoon tühi ja energiaruumi piisavalt kuid seal puuduvad elektronid, mis saaksid liikuma hakata
Mujal paistab paber mustana, ainult punases piirkonnas on paber punane. Miks? Katse akustilisest resonantsist. Võtta 2 ühesugust heliharki, üks panna helisema ja siis summutada. Teine helihark heliseb edasi. Üks helihark paneb teise helisema (see on peegeldunud valguse analoog). Kui helihargid on erinevad, ei teki teise hargi helinat. Valgust tekitavad aatomis olevad elektronid, mis pärast ergastamist liiguvad madalamatele energiatasemetele. Ergastamisel viiakse elektron tuumast kaugemale Aine paistab valges valguses seda värvi, millist värvi valgust ta peegeldab Tasapeeglis on kujutis peegli taga ja sama suur kui ese. Murdumine on tingitud valguse kiiruse erinevusest erinevates keskkondades Murdumisel kaldub rohkem kõrvale sinine valgus, difraktsioonil punane Mitte igasugune valgus ei tekita fotoefekti
kiirusega. 2. Schrödingeri mudel (1926 kirjeldab mikroosakese liikumist (ka laine võrrand)) Schrödingeri võrrandis sisalduvad osakese omadused (mass, m) ja lainelised omadused (lainefunktsioon, y-psii ) E H- Hamiltoni operaator H annab eeskirja süsteemi üldenergia arvutamiseks, E on energia konkreetne väärtus. Lainefunktsioon kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi, nende faasi (pluss või miinus); ta määrab elektroni lubatud energiatasemetele vastavad ruumikoordinaadid (x, y, z). Lainefunktsiooni ruut annab elektroni leidumise tõenäosuse mingis ruumiosas aatomituuma ümbruses Elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsiooni kirjeldatakse kolme kvantarvuga, mis saadakse Schrödingeri võrrandi lahendamisel. 1. Kvantarvud: pea-, orbitaal-, magnet- ja spinnkvantarv vt vihik 2. Hundi reegel.
annaabi.ee 
