maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi suhted keskkonnaga Demökoloogia populatsioonisisesed seosed ja muutused Sünökoloogia kooslustes olevad seosed GlobaalökoloogiaMaa elustiku omavahelised seosed, aine ja energiaringed Rakendusökoloogia kuidas ökoloogilisi teadmisi rakendada ja kuidas kaitsta loodust Ökoloogia Abiootilised Biootilised Antropogeensed eluta elus inimmõju Keskkondkõik see, mis organismi ümbritseb Päikesevalgus Sümbioos Keskkonna Temperatuur (mutualism) saastatus Sademed Kommensalism Metsade hävitamine Tuul Parasitism Kisklus Soode
muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: • Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud; • Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud; • Põhja-Eesti paene lauskmaa; • Lääne-Eesti settelised tasandikud. 9. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4) Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes.Maastike talitus e funktsioneerimine on määratud mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega. Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele.Nt: rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm. Maastike talitust käivitavad jõud: 1
Laug=lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool Jõe pikkusest palju olulisem on tema veerohkus, mida saab iseloomustada äravooluga. Äravoolu all mõistetakse vee hulka, mis jõe kaudu teatud ajaühikus (tavaliselt aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud
maastikukomponentide ja -elementide kogum. Määrav on nende elementide kuju ja vastastikune paiknemine, samuti seal esinev kõlvikuline ja liigiline koosseis. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: • ökoloogilist, • rohelist, • kompenseerivate alade võrgustikku Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. Ökovõrgustik on maastiku elutoetavate komponentide seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Ökonoomika seisukohalt on tähtis, et kõiki neid ökoloogiliselt elulisi funktsioone täidab võrgustik praktiliselt
Pandivere veekaitseala 27. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Näited riiklike tähtsusega tuumaladest ja koridoridest. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maaala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja elementide kogum. Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule
avakosmosesse tagasi. Alates 18. sajandi tööstusrevolutsioonist on inimkond atmosfääri koostist, füüsikalisi protsesse ja maapinda oluliselt ümber kujundanud. Maakasutamise muutused, (metsade raiumine, soode kuivendamine jms) ja fossiilsete kütuste põletamine võimendavad järjest enam kasvuhoone-efekti. Tarbides ära kolmandiku planeedi primaarproduktsioonist, kujundab inimkond suures mahus ümber ka aine- ja energiaringed - see kajastub muutuvas kliimas.Osa kliimauurijatest hoiatavad, et mitmete asjaolude kokkulangemisel võivad olla muutused kiiremad kui seni prognoositud. Näiteks maailmameri, mis seob 2/3 planeedi süsinikuvarust, ei pruugi enam endises mahus inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi siduda. Põhjus seisneb merevee hapestumises (mis on tingitud CO2 kontsentratsiooni tõusust) ja globaalsest soojenemisest tingitud merevee keskmise temperatuuri tõusus
veeorganismide elutegevuse jääkidest ja surnud organismide tükikestest) d) tripton veekogu vees hõljuvad tahked surnud organismide (detriit) tükikesed ja mineraalainete osakesed Valguse bioloogiline tähtsus veeorganismidele 1. /Otsene mõju/ - tähtsaim energiaallikas org. aine tootmiseks fotosünteesi protsessis Ilma (maailmameres peamiselt fütoplanktoni e. taimse hõljumi poolt teostatud protsessis) ei oleks ookeanis elu, kuna selle energiaringed on praktiliselt sõltumatud magevee ja maismaa energiaringetest. Valguse piiratud kättesaadavus tingib taimsete veeorganismide esinemise ülemistes footilise tsooni kihtides ja viib ruumilise konkurentsi kujunemisele võitlusele soodsamate valgustingimustega kasvukohtade pärast, mis avaldub eriti tugevalt fütobentose (s.o. põhjale kinnitunud taimede) hulgas (sarnane,võrreldav isegi konkurentsiga troopilistes vihmametsades). Konkurentsi mahendab fütobentosele iseloomulik
Tegevus on aga vale või väär, kui inimene suhtub maasse asotsiaalselt ning käsitleb maad ja maavarasid või selle ressursse majandusliku kasu saamiseks. 8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Maa eetika kehtib inimese seisukohalt lähtudes maa kohta koos oma elus ja eluta osaga, kogu oma mitmekesisusega. Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed
veeliikumine. Liikuv vesi kannab aineid * ühest maastikust teise ja * seob need omavahel ühtseks tervikuks. Ainete migratsiooni looduses raske jälgida. Looduses omad "arhiivid". Olulist informatsiooni annavad mullaprofiilid. Eriti olulised nõgudes akumuleerunud ained. Sood ja soosetted. Loodusgeograafiline lähenemisviis: keskendub peamiselt maastikes aset leidvatele protsessidele geokeemilised aineringed, energiaringed, mulla areng jms. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·jm Maastikuökoloogiline lähenemisviis: ·keskendub maastikukomponentide omavahelisele analüüsile Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·modelleerimine ·jm
annaabi.ee 
