Tööleht nr.11. Tuumaenergia ( õ.lk.102 - 105) 1. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks Norra, Eesti, Poola, Läti ja Itaalia. Kuna seal on teised energiaallikad ja muud kütused. Samuti on liiga kapitalimahukas. 2. Arutle, kas Eesti peaks/ võiks tulevikus energiaprobleemide lahendamiseks rajada tuumajaama? Ma arvan, et mitte, kuna Eestile ei oleks see jõukohane rahaliselt. Samuti on tuumajaama avarii väga suur katastroof inimestele kui keskkonnale. 3. Selgita, miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides Kuna väga kallis ja keeruline tehnika. Ohtlike jäätmete vedu ja ladustamine on ka väga kallis ja nõuab eritingimusi (nt konteinerid sügaval mere põhjas). 4. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele
viljapõlde) jääb vähemaks 4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel 5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel · kohalikud kütused( turvas, puit, põlevkivi) · elektri-ja soojusenergia toomineà(elektriliinid, kütusetanklad,soojatrassid)energia tootmine tarbijale. 6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta · Tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis · Eestis on alustatud kütuse-ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava loomisega. 7) teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist · Muutke oma liikumisharjumusi. Mõelge ühistranspordi peale ning kui võimalik käige auto kasutamise asemel jalgsi või sõitke jalgrattaga
8% võrra. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja ülejäänu peamiselt põlevkiviõli tootmiseks. M.R. Auer ka kirjutas, et igapäevase põlevkivi kasutamise ja kaevandamise pärast suurenevad keskkonna probleemid. Põlevkivi kulud ja areng mõjuvad keskkonnale negatiivselt. Arvestades aga energiaprobleemide tõsidust ning seda, et globaalsed põlevkiviressursid on hiiglaslikud, peaks Eestis siiani saadud kogemus põlevkivienergeetika arendamisel omama hoopis laiemat tähendust. Aueri artikkel on ilmunud aastal 2005 seega, edusamme on küll tehtud selles valdkonnas. Seda saan tõendada sellega, et näiteks aastades 2009-2010 KKM muutunud keskkonna seaduse, sätestades mõjuvad meetmed põlevkivi kaevandamise korral. Sellega saan öelda, et M.R. Aueri hinnang Eesti KKP reformidele on õigustatud
ainus erituv aine on H2O. 1 kg vesinikku maksab Saksamaal 8 eurosenti ehk 1,24 kr. Väidetavalt saab ühe paagiga (8 kg jagu vesinikku) sõita 201 km (125 miili) mis teeb 100 km läbimisel vesiniku kuluks ca. 3,98 kg ehk 4,9 kr. See teeb mitukümmend korda soodsama viisi masinatega liikuda. Naftat me küll oskame puurida merepõhjast, miks siis mitte vesinikku sõidukõlbulikuks muuta? Biodiisel Erinevatest kosmoseajastu tehnoloogiatest palju efektiivsemaks tervete kogukondade energiaprobleemide lahendamisel on osutunud aga etanool ja biodiisel. Alternatiivkütused, mis bensiiniga harjunud inimest tihtipeale kulmu kergitama panevad, on viimaste kümnenditega liikunud hipide ja entusiastide pärusmaalt paljude igapäevaellu. Biodiislit saadakse alkoholide, taimeõlide (ka kasutatud taimeõli) või loomsete rasvade töötlemisel. Selle põlemisel paiskub summaarselt õhku tavakütustest 60% vähem süsihappegaasi, kuna on ise
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist
meelsust, ühiskondlikke liikumisi ja ametlikke organisatsioone,et analüüsida kuidas keskkonnanähtuseid tõlgendatakse, kuidas need nähtused nt. ühsikondlikus suhtluseks probleemseks muudetakse, kuidas mingid keskkonnatõlgendused saavad domineerivaks jne. Mõtted olid vastuolus sotsioloogia põhivooluga, mis rõhutas inimese eripärasust – keskkonna materiaalsete ja füüsiliste omaduste distantseerimine inimkäitumisest. Nt. energiaprobleemide ja ressursi puuduse mõjude sotsioloogilisi analüüse ei võetud ka sotsioloogilistes ajakirjades analüüsida. 1980ndate tagasilöök – tööstusmaades progressi usk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust. EritiUSA’s levinud põhimõtted – individualism, ettevõtlikus, küllus, kasv ja õitseng. Kaotati kavalitsuse piirangud. Keskkonnasotsioloogia populaarsus lange sülikoolides ja eriala liitudes langes kaasamõtlejate arv.
hajureostuse vähendamiseks ENERGEETIKAPROBLEEMID Maksustamine *õhku paisatavate saasteainete mõju (ületab riigipiire) 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE
Vaieldamatult on Eestis maailma üks paremaid kogemusi põlevkivi kasutamisel ning siinsete spetsialistide intellektuaalne potentsiaal arvestatav ,,puhta söe" tehnoloogiate arendamiseks põlevkivi baasil. Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs on koostatud selleks, et anda terviklik ülevaade maailma ainukesest toimivast põlevkivil baseeruvast energeetikast ja selle probleemidest ning see peaks olema aluseks parima Eesti energeetika arengujoone määramisel. Arvestades aga energiaprobleemide tõsidust ning seda, et globaalsed põlevkiviressursid on hiiglaslikud, peaks Eestis siiani saadud kogemus põlevkivienergeetika arendamisel omama hoopis laiemat tähendust. Uus tsemenditehas kahandab Kohtla-Järve tuhamägesid Tootmisjääkide ära kasutamiseks kavandab AS Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvele tsemenditehase rajamist. Lisaks sellele, et tehas võimaldab ära kasutada õlitootmise jääke, tasub uut tehast ehitada ka majanduslikust seisukohast tsemendist on saanud üks
pindalaga Ökoloogiline seljakott ·Nähtamatu" materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott on täielik materjali kulu toote elutsüklil. Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel Tänapäeva energiapoliitika vead _ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja geopoliitilisi aspekte parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus, sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel oleks otstarbekas arvesse võtta ka inimese käitumise ebaotstarbekus ja ekslikkus, millest johtubki tänapäeva paisuv energiamajandus. Sellise koorma all ei pruugi maakera vastu pidada _ energia, tehnoloogia ja majanduslik tegevus ei ole eesmärgid, vaid vahendid; tegelikke
Firmat võib kindlustada keskkonna vastutuse puhuks, sel juhul keskkonnale tekitatud kahju ja likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma. GLOBAALPROBLEEMID · Õhureostus puhastuseks on rahvusvahelised kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire · Keskkonnahappeliseks muutumine happevihmad · Osoonikihi lõhustumine · Kasvuhoone efekt (avastati 1896.a.) Tolm, tahm tekitab pilvi, päikesekiirgus väheneb ja ilm külmeneb. CO2 suurim soojenemise põhjus. Energiaprobleemide ökoloogiline lahendamine · Energiatarbimise kasvu ohjeldamine · Energia säästmine, energiakadude vähendamine · Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine · Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine · Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine Happevihmad · Happevihmad tekivad vääveldioksiidi (SO 2) ja lämmastikoksiidide ja lämmastikoksüüdide (NO x) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4.
_ Eesti oludes jääb hüdroenergia osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJga 90 MW). 38 Tänapäeva energiapoliitika vead _ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja geopoliitilisi aspekte parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus, sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel oleks otstarbekas arvesse võtta ka inimese käitumise ebaotstarbekus ja ekslikkus, millest johtubki tänapäeva paisuv energiamajandus. Sellise koorma all ei pruugi maakera vastu pidada
annaabi.ee 
