koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas
MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas
transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja
· Lennukikütus · Autokütus · Petrooleum · Masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks). · Keemiatööstuse tooraine plastmass, kile · Farmaatsiatööstus arstirohud · Kunsttekstiil sünteetilised materjalid · Elektriks (masuudist). Naftavarud regioonides Ligi 66% maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Saudi-Araabia (olulisim tootja), Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Naftatööstuse rajamine on alles noor majandusharu, seega veetakse enamik välja teistesse regioonidesse. Ladina- Ameerika 12 % . Suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, tootmine on kiiresti kasvanud ka Brasiilias. Columbias, Argentinas oluliselt vähem. Naftatööstus ei ole mahukas (pole lihtsalt palju vaja), müüvad peamiselt toornaftat USA-le. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks: Hiina ja Indoneesia - tarbivad
läheduses. 2. Nafta- ja gaasitööstus Regioonide naftatööstus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-ida riikides. Lähis-ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast , millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel on siiski välja arenenud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurem osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad on aga üsna palju. Peamised nafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur.
Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük
+tasub rajada ka energia hulk sulamagma ja väikese -kasutusalad on nendega energiatarbimise piiratud kokkupuutel korral -jooksvad kulud on kuumenenud kallid põhjavee energia. Laamade äärealad! Bioenergia + saasteaineid ei - saadav energiahulk Toodetakse teki on küllaltki väike. biomassist +tasub rajada ka orgaaniliste ainete väikese (puidu; energiatarbimise põllumajandusjääki korral de põletamisel)
25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003
Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid arengumaades on see ikka kõige olulisem energiaallikas. Vee- ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Regioonide naftatööstus Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Ladina-Ameerikas Mehhiko ja Venezuela. Ida- ja Kagu-Aasias Hiina ja Indoneesia. Euroopas Venemaa, Norra ja Suurbritannia. Põhja-Ameerikas USA ja Kanada. Kõige odavam on transportida torujuhtmetes. Maagaasi tootmine Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud. Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Meritsi tülikas transporitda. Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest.
· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on
keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne
Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik. LähisIda riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on LähisIdas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentiinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole LadinaAmeerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on suurtootjaid vaid kaksHiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjad, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes toornafta
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia on vajalik kõikjal majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril.
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-Ameerika(ekspordi
sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne
OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA)
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis on kallis traditsiooniline *ma
Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i teooria põhineb sellel, et maavara hulk
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energiavarade hankimine; nende töötlemine elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamine tarbijatele. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid kasutatakse Eestis? (alternatiiv=TAASTUV!) Eesti alternatiivsed energiaallikad on päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ja bioenergia Söe ja nafta osatähtsuse muutumine, kuidas? (Õpik lk 66-67, esitlus) Kivisöe kasutamise hulk oli kõige suurem 18saj lõpu ja 19sajandi algus aastatel, peale seda on selle tarbimist aga vähentatud tunduvalt, 2000aastaks näitas seis langust ~80%lt 30% peale. Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle
20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit
-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased
päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia. Energiakandja on aine või nähtus, millest saab energiat toota (nt: kivisüsi). Lõuna riikide energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest
kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust · Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu
aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas
· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta.
mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko. Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan, Nigeeria, Araabia ÜE, Iraak, Angola. Import: USA, Hiina, Jaapan, India, Korea, Saksamaa. Transport: Torudega. Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa,
USA, Prantsusmaa, Jaapan Tuumajaamad rajatakse tarbija lähedale või sinna, kus leidub uraanimaaki. Eelised: Kulub vähe uraanimaaki, omahind odav Saab kasutada seal, kus muid energiallikaid pole Puudused: Radioaktiivsete jäätmete paigutus Õnnetused saastega NAFTA Hinda kujundab: Kivimite koostis ja struktuur Leiukoha suurus(ulatus ja sügavus) Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud
Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5. Kivisöe tootjad : Hiina USA India Austraalia Lõuna aafrika vabariik 6. Hüdroenergia tootjad : Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa 7. Tuumaenergia tootjad : USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9. Geoterminaalenergia tootjad : USA Filipiinid Itaalia Mehhiko