viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,
loodusele on säilinud. Vigadest on õpitud ning tuumaenergia on tänapäeval kõvasti arenenud. Rangemaks on muutunud ohtus- ja keskkonnanõuded. Rahvas aga ei ole teadlik uudsest tehnoloogiast ning seetõttu pole ka paranenud inimeste arvamus tuumaelektrijaamadest. Eriti riigis nagu Eesti, kus tuumaenergeetika kasutuselevõtt oleks esmakordne. Olukorra parandamiseks oleks vajalik teha tevitustööd, mis tõstaks inimeste tolerantsust tuumaenergeetika suhtes. Kõikidel energiaallikatel on head ja halvad küljed. Paljud, kes eelistaksid põlevkivi kasutamise jätkamist Eestis, ei ole teadlikud selle traditsioonilise kütuse negatiivsetest omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka tuumaenergia puhul on kütusejääkidest vabanemine probleem, kuid selle tootmine on leebem atmosfäärile. Tuumaenergeetika suur miinus on töödeldud uraani hankimine. Eesti puhul
misega. Üheks probleemiks vesinikuenergeetika arendamisel on vesiniku ladustamine tema mahulise (mahuühiku) kütteväärtuse väiksuse tõttu (vaata allpool olevat joonist). Kütuseelement annab võrreldes teiste meetoditega suhteliselt odava lahenduse energia sal- vestamiseks (akumuleerimiseks) vesiniku näol. Seega võib kütuseelementide ja elektrolüüse- rite kasutuselevõtt nende töökindluse suurenedes ning hinna alanedes mõjutada positiivselt al- ternatiivsetel energiaallikatel baseeruvat energia tootmist. Kuigi vesinik on kütuseelemendile kõige sobivam kütus, katsetatakse ka metanooli ja maa- gaasi. Kasutatud kirjandus: http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika- instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/15._Kutuseelemendid.pdf (08.05.2012) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel643_624.html (08.05.2012) http://www.fyysika.ee/uudised/?p=3994 (08.05.2012) http://uudised.err.ee/index.php?06183875 (08.05.2012) http://www
mld ja New York 1 311 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga. Peamised tööstusharud USA-s on põllumajandus, kalandus, metsandus, töötlev tööstus, turism, mäetööstus, nafta-ja gaasitööstus, energeetikasektor (30% osakaal maagaasil, 24% kivisöel, 24% naftal (sh ka naftatooted), 10% tuumaenergial ja 11% taastuvatel energiaallikatel), finantssektor (börsid, kindlustus-ja pangandussektor, USA Keskpank). 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa
US$/1 t CO2 lisandi kohta. Keskkonnale tähendab 1t lisatud CO2 abil pumbatava nafta põletamine 3t CO2 lisandumist. Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks
-keskkonna probleemid. Maagaas -torujuhtme ekpsort -Venemaa 40% maailma maagaasist. Ka Kanada, USA, Mehhiko -Euroopas: Rumeenia, Holland, Suurbritannia, Nigeeria -Veel: Brasiilia, Venezuela, Tsiili, Argentiina, Austraalia, Indoneesia Tahked kütused kivi, puuküte, koksi -süsi, turvas Koksi on maailmakaubanduses: Eksport: USA, Austraalia Kanada, Hiina Import: Jaapan Elektroenergeetika: Soojus-, tuuma-, hüdro- + alternatiivsete energiaallikatel põhinevad elektrijaamad. 1) Tuumaenergeetika Eelised: Toorainet on palju müüa (odavalt), energiavaestele riikidele kasulik, suur energiasisaldus, ei saasta. Puudused: Suur kapitalimaht, arenenud teadus, ohtlik, rikastele, U (uraan) 2) Hüdroenergeetika Eelised: Elektrit saab vahetada muude kaupade vastu, ei reosta Puudused: Suur jõgi, kallis, vee alla jääb palju maad, vaja kapitali, oskusi, vaja turgu, palju tarbijaid. 3) Soojusenergeetika
Tervist säästev ja toetav elukeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra). Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendmine; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest
võidujooks mootori arendamise suunas. Kui algselt seisnes kõik lihtsuses ja kiiruses, siis hiljem, kiiruste suurenedes, muutus ka süsteem keerulisemaks. Paljud üritasid luua ikka paremat ja sobilikumat mootorit. Üheks põhjuseks, miks me nõnda väga tahtsime liikuda mööda maad oli kindlasti sõjanduse ja tööstuse arenduse vajadus. Peale bensiinimootori arendamist eeldasid inimesed, et täiuslik mootor on saavutatud ning teistel energiaallikatel töötavate mootorite areng seiskus mõneks ajaks. Ühel hetkel liikus aga meie teadmisse fakt, et naftavarud on ammendumas ja saastavad liialt keskkonda. Seega on just viimaste aastate areng suunatud uuenduslikumatele kütuseallikatele. Üritatakse populariseerida elektriautot, meie peas keerlevad mõtted hoopis teistsugusest vesinikautost. Erinevaid energiaallikaid liites saame ka müüginubrites tõusuteel oleva hübriidauto. Usun, et keegi meist ei paneks imeks seda, kui
veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike seadmete tootmiseks ja käigus hoidmiseks on jätkuvalt naftat vaja. Millal muutub nafta puurimine energiaallikana mõttetuks? Kui energiasaagis on 1:1 või vähem Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused.
Millistel kütustel ning tehnoloogiatel võiks sinu meelest tulevikus Eestis elektri tootmine põhineda ning miks? Narvas, põlevkivist. 12.Ligikaudu kui palju elektrienergiat aastas Eestis toodetakse ning kui palju protsentuaalselt sellest moodustab lõpptarbimine, elektrijaamade omatarve, eksport ning võrgukaod. 10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import) 13.Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL'iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest. 14.Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb?
inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendamine ; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur.
korda enam, kui seda praegu tehakse. Taastuvenergia ja biokütused Eestis Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal
annaabi.ee 
