+ Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks. 9) Millised on vere, kui ühe sidekoe tüübi põhilised ülesanded? V. Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited: + Valge tromb tekib, kui trombotsüütid aktiveeruvad kokkupuutest vigastatud endoteelist pärinevate aktiveerivate faktoritega ja nad kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale. See vähendab verejooksu haavast. + Verehüüve ehk punane tromb tekib, verehüübimise koagulatsiooni faasis, kui vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin. + Verehüübe teke tagab verejooksu lõpliku peatumise veresoontest. + Verehüübe punane värvus tuleneb fibriinivõrgustikku takerdunud erütrotsüütidest. 11) Tõesed väited:
25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites keskkest paksem ja laiem) - Väliskest – koosneb sidekoest ja fibroplastidest
25. Joonista vererakud erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites keskkest paksem ja laiem) - Väliskest – koosneb sidekoest ja fibroplastidest
, S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks
on olemas müofibrillid, kus aktiinist esinevad südamelihaskiudude vahel on olemas aktiinist ja müosiinist ja müosiinist filamendid paigutuvad anastomoosharud müofilamendid + desmiinist ja asetsedes paralleelselt üksteise suhtes vimentiinist filamendid osalises ülekattes 31. Arteri seina ehitus Arteri sein koosneb 3 kihist. 1. Intima on kõige õhem. Koosneb veresoont seestpoolt vooderdavast endoteelist ja selle all asetsevad kiudsidekoelised subendoteliaalkihist. Viimases nähtavad tuumad kuuluvad haralistele kambiaalsetele sidekoerakkudele. 2. Meedia sisaldab kontsentriliselt paiknevaid spiraalsuunalisi silelihasrakke. Lihasrakkude vahel jäävad elastsed membraanid. 3. Adventiitsia koosneb kollageensete kiudude peamiselt piki kulgavatest kimpudest. Adventiitsia läheb üle ümbritsevaks kohevaks periadventitsiaalseks sidekoeks, milles on ohtrasti rasvrakke.
Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste müotsüüdid ning Purkinje rakud. · Südame neuraalhari ja tema derivaadid Paikneb kõrvaplakoodi ja kolmanda somiidi vahelisel alal. Sellest mood veresooned, arterite silelihaskestad; harkelundi, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu.
Parenteraalse manusamise korral sõltub inmendumine koevedelike omadustest (kuhu me ravimi viime) või verevarustusest. Suur osa kapillaarsel vereringel. Oleneb, mis tüüpi kapillaarid ümbritsevad manustamiskohta. On kaks tüüpi: Arteriovenoossed kapillaarid, mis ühendavad arterioole veenulitega lihaskiuga, mis on võimeline perioodiliselt muutma kapillaaride läbilaskvust Nn. Tõelised kapillaarid, mille sein kooseb endoteelist. Endoteeli rakud on seotud sideainega. Endoteeli paksus on umbes 0,5 mikromeetrit. Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja üksikud ülipeened kristallid. Enamus raviainetest pääseb sellest läbi nendes kohtades, kus rahud on liitunud (sideaine hulk on suurim). Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse
4. Vigastuse sidekoestumine 25 Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid: Vigastuse käigus paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Integriin retseptorite vahendusel toimub vereliistakute kinnitumine ekstratsellulaatsele maatriksile. Adhesiooni takistavad trombotsüütide negatiivne pinnalaeng, teatud bioaktiivsed ained (nt NO, prostatsükliin jt) endoteelist, samuti endoteeli barjäär kollageeni ja vere enda vahel Vereliistakute agregatsioon toimub ADP, serotoniini, prostaglandiinide ja tromboksaan A2. Need on kõik ained, mida sekreteerivad vereliistakud ise. Vereliistakud ehk trombotsüüdid Vereliistakute arendamine ehk moodustumine: Hemocytoblast (stem cell) → megakaryoblast → promegakaruocyte → megakaryocyte → platets (L, lk26) 26
Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab adventiitsia ja kõhuõõnes paiknevaid (sooled jne) katab serooskest. Adventiitsia ühedab organeid ümbritsevate struktuuridega ja ei oma alakihte. Serooskestal on veel seroosne proopria ja subseroosne kiht. SULETUD SÜSTEEMIS: * Sisekest - tunica intima – koosneb endoteelist, mis on õhuke ja sile kiht, võib sisaldada peenikesi veresooni ja samas kaitseb sooni. Selle all on hästi õhuke subendoteliaalkiht. * Keskkest - tunica media – silelihasrakkudest. * adventiitsia – sidekoeline, võivad suubuda väikesed soontesooni, mis suuremat veresoont varustavad. 28. Kompaktsete organite üldine iseloomustus. Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga (capsula). Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae)
Nad on tuumata ning nende läbimõõt on 2-4 mikromeetrit ja nende eluiga on 10 päeva. Nad tekivad megakarüotsüütidest. Trombotsüütide funktsiooniks on hemostaas ehk kaitse verekaotuse eest ehk vere hüübimine. Vigastuse kägius paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Adhesiooni takistavad trombotsüütide negatiivne pinnalaeng, teatud bioaktiivsed ained ( nt NO, prostatsükliin jt) endoteelist, samuti endoteeli barjäär kollageeni ja vere enda vahel. Trombotsüüdid on bioaktiivsete ainete reservuaarid ning need ained vallanduvad trombotsüütide aktiveerumisel. Nad vabanevad veresooni ahendava toimega serotoniin (6- HT) ja tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bioaktiivseid ühendeid. 9. Verehüübimisefüsioloogia. Veri püsib veresoones vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule.
annaabi.ee 
