Lähtuvalt eelnevast võivad inimesel tekkida moonutatud seletusviisid ja negatiivsed hinnangud. - iseenda kohta n ma olen kõiges saamatu - mineviku kohta n ma pole kunagi midagi saavutanud - tuleviku kohta n paremat ei tule kunagi KÕRGE (LIIGKÕRGE) ENESEHINNANG Kõrge EH ei ole päästerõngas, mis kaitseb inimest ebaõnne eest. Kõrge EHga inimene kannatab lähisuhete puudumise all, töökaaslased ei pruugi suhtuda inimesse siiralt. Kõrge EHga inimesel puudub empaatiatunne ja oma tegelike ressursside objektiivne hindamine. ENESEHINNANGU MUUTMISE VÕIMALUSI - tuleb hakata tegutsema, mõtete veeretamisest üksi ei piisa; EH on muudetav uute positiivsete käitumis - ja mõtteviiside omandamisega - usaldusväärne inimene võib pakkuda tuge - on võimalik pöörduda psühholoogi juurde abi saamiseks - osaleda grupiteraapias - kasutada eneseabi kirjandust
edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998). Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju just sealt. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulik suurem empaatiatunne võõraste ning võõrapärase vastu on aidanud meedial ja kaubandusel näiteks iiri rahvakultuuri kogu maailmas populariseerida ja levitada. Samadel põhjustel võttis Eestis põhiliselt laste- ja noortekultuur 20. sajandi lõpukümnendil omaks sõbra- ehk valentinipäeva ja halloween'i (Viires 1998). 14 9. KUNST 9.1 MAAL 1950
Selle äratundmiseni jõudmiseks on vaja kannatlikkust ja pühendumist, et mõista lapsega koos veedetud ajal on hindamatu väärtus, mis annab tagasi kaotatud minutid ja tunnid (Talts&Tilk 1997:75). Tänu lapsele pühendatud ajale saame me lähisuhete kaudu jõuda teineteisele lähemale, mõista, missugune on lapse mõttemaailm, mille üle ta rõõmustab ja kurvastab. Aga ka saame arendada lapses empaatiavõimet, mis aitab tal paremini mõista teiste pereliikmete tundeid ja vajadusi. Empaatiatunne on ka keskseks võimeks, mis aitab last edaspidi uutes olukordades kohaneda ja toime tulla eakaaslastega ja täiskasvanutega. Laps, kellel see tunne on normaalselt arenenud, on vastuvõtlikum täiskasvanute soovitustele ja mõjutustele ning on sagedamini valmis abi pakkuma (samas :76). Kõige raskem kogu lastekasvatuses ongi leida aega, et olla lapsega häirimatult kahekesi. Selguvad parimad vanemad: kas lastele aega otsivad, hoolitsevad, õiget järjestust
aitamist motiveeriv tegur. Me üha enam kohanema ära sellise stressiga. Teiseks protsessiks mis aitamist mõjutab on hädasolijate alavääristamine. Kui nähakse, et teine kannatab ilma põhjuseta, siis hakatakse hädasolijat alavääristama. Selline protsess võib välja viia ohvrite süüdistamiseni. Empaatiatunde piirid: Inimestel on väga tugev tendents jagada maailma "meieks" ja "nendeks", omadeks ja võõrasteks. Seetõttu on inimestel empaatiatunne sagedamini endasarnaste, omade vastu kui nende, võõraste vastu. Informatsiooni üleküllus: Üldiselt on abivalmiduse aste madalam linnades ja kõrgem maal. Stanley Milgram arvas, et aitamise madalam tase linnades võib olla seotud suurema informatsiooni küllastatuse astmega. Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad rakendama teatavaid strateegiaid et piirata selle info hulka, mis neid saaks mõjutada. Üheks
Pikaajaline amfetamiinikasutamine viib tihti depressioonini ja dopamiinineuronite hävinguni. Ecstasy ajus Ecstasy (keemiliselt tuntud kui MDMA) mõju tuleneb osaliselt intensiivistunud serotoniini vabanemisest. Serotoniin on neurotransmitter, mis kannab ajus informatsiooni edasi. Vähemal määral mõjutab ecstasy ka adrenaliini vabanemist, seda käsitletakse täpsemalt amfetamiini juures. Intensiivistunud serotoniini ja adrenaliini vabanemine on ecstasy mõju aluseks: tekivad eufooria- ja empaatiatunne, aga ka ülekuumenemine ja vedelikukaotus. Ecstasy muudab normaalolekut kahel viisil: 1.Ecstasy blokeerib serotoniini tagasihaarde aksonisse seostudes ise tagasihaardevalkude külge, ega lase serotoniinil seda teha. 2. Serotoniini vabaneb tavalisest rohkem. Seda sellepärast, et ecstasy muudab tagasihaardevalkude omadusi, muutes nende suunda. Selle asemel et korjata serotoniin sünapsist tagasi, saadetakse see närvilõpmetest sünaptilisse pilusse.
mis sunnib enda kaitseks ründama. Erinevad tundeseisundid väljenduvad otseselt käitumises. Sagedasem laste käitumist mõjutav tunne on hirm. Poisid tahavad valdavalt olla tugevad ja mehised. Kuidas sa väljendad äkki oma hirmu, et ma ei julge või ei saa hakkama. Kui sellises tundeseisundis laps on näinud filmides, et tugevust ja võimu on võimalik väljendada teistele haiget tegemisega, siis see lähebki käiku. Sisimas ollakse aga ebakindel ja hirmunud. (Veidenbaum, 2003.) Empaatiatunne on talle võõras, sest puudub puude iseenda tunnetega. Selline laps on vanemate poolt tundekasvatuslikult hooletusse jäetud, üksi oma tunnetega. Laps tunneb end halvasti, seda väljendada ta aga ei oska. Juhuslikult nähtud agressiivse sisuga film või arvutimäng annab talle idee, et tahaks ka nii teha. Jõuame tagasi lapse esimestes eluaastates toimivasse lape ja vanema suhetesse. Agressiivsuse põhjusi on aga veel teisigi. Saated mõjutavad lapse agressiivsust
Tuues välja sotsiaalse käitumise erinevusi, võime neid liigitada 4 erinevasse gruppi: Sotsiaalne seotus: Meeste puhul domineerib sõltumatu mina konstrukt, naistel on identiteet aga enam rajatud suhetele. Üldiselt on mehe jaoks peamine tegevuse sisu ja tegevuses edu saavutamine, naise jaoks aga inimsuhete emotsionaalne taust. Tunded ja tundlikkus: Naised on enam võimelised tundma seda, mida teised tunnevad teistesse sisse elama (neil on tugevamini arenenud empaatiatunne). Füsioloogilistes uuringutes ei ilmne aga sama suurt erinevust kui see ilmneb verbaalsetes vastustes. See tähendab, et erinevus peitub eelkõige väljendamises - naised väljendavad enam empaatiatunnet kui mehed. Paljudes kultuurides peetakse naisi emotsionaalsemaks pooleks ja neil on lubatud oma emotsioone vabalt väljendada. Agressiivsus: Üldiselt on nii, et mehed käituvad agressiivsemalt kui naised ja suhtuvad ka agressiivsusesse leebemalt kui naised
ei aita, kui kasvataja enese isiksuses on suured puudused. Paljud uurimused on veenvalt näidanud, et vägivaldne karistamine pärandatakse põlvest põlve edasi. Daniel Goleman (1997) toob oma raamatus "Emotsionaalne intelligentsus" näiteid, kuidas väikesed tüdrukud kasvasid eriti rangeid karistusi määravateks emadeks ja väikesed poisid eriti karmideks isadeks nad kordasid sedasama kasvatusmudelit, mille olid loonud nende oma vanemad. Tagasipöördumatult moondub ka lapse loomulik empaatiatunne. Lastesõimes toimunud müramise ajal läks kahe ja poole aastane Martin kogemata vastu väikest tüdrukut, kes nutma hakkas. Martin tahtis võtta tema kätt pihku, aga nuuksuv tüdruk tõmbus eemale ja Martin lõi teda vastu kätt. Kui pisarad edasi voolasid, vaatas Martin kõrvale ja karjus mitmeid kordi, iga kord kiiremini ja valjemini: "Jäta järele! Jäta järele!" Kui Martin tegi veel ühe katse tüdrukut lohutuseks patsutada, punnis tüdruk vastu. Siis ajas
annaabi.ee 
