Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas. Lugu oli sügavalt piltlik, peegeldades meie maailmas valitsevate võimude mängu ja kirjeldades hästi, milleks on võimelised allasurutud instinktid. Tõlgendades Popi alamaks on ka näha, kuidas võimualused uute olukordadega kohanevad, millised on nende hirmud ja soovid ning kuidas need kohanedes muutuvad
väga negatiivselt ta tulevikule. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Mõnikord põhjustab koolihirm alkoholi, narkootikumite jm tarbimise alustamist. 1.2. Hirmu tüübid Hirm kui emotsioon. See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia
peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? 3 MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt – olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga
peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga
vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele. Emotsioonid tekivad ka kõrgemate tundmuste läbielamisel, kuid emotsiooniks ei nimetata näiteks armastust muusika vastu kui inimese väljakujunenud iseärasust, vaid naudingu ja vaimustuse seisundit, millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse muusikapala halvas esituses. Goleman ise raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" selgitab, et emotsioon viitab kindlale tundmusele ja sellega seotud mõtetele, psüühilistele ja bioloogilistele seisunditele, teatud reageerimistüüpidele. Tundeid ja nende varjundeid, variatsioone ja mutatsioone on sadu. Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest,
) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele. Emotsioonid tekivad ka kõrgemate tundmuste läbielamisel, kuid emotsiooniks ei nimetata näiteks armastust muusika vastu kui inimese väljakujunenud iseärasust, vaid naudingu ja vaimustuse seisundit, millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse muusikapala halvas esituses. Emotsioonid on omased nii inimestele kui loomadele. Inimese emotsionaalse sfääri füsioloogilised mehhanismid erinevad esimesel pilgul võrdlemisi vähe kõrgemate loomade omadest, tundmuste kvalitatiivne sisu ja nende avaldumisvormid on aga sootuks teistsugused. Keerukaid tundmusi on loomadel vähe. Inimesel on väga palju selliseid tundmusi, mida loomadel ei ole ega saagi olla, ning neile
Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi kaudu ning 1% pisarate kaudu, vahendab linnavalitsuse häälekandja Pealinn. Uuringust selgub veel, et märkimisväärne osa õpetajatest ei ole nõus kokku puutuma HIV- positiivse inimesega tavalise olmekontakti kaudu. "Minu jaoks oli üsna üllatav avastus, et lausa 60% õpetajaist tunneb HIV-ile mõeldes esimese emotsioonina hirmu," ütles Kaldoja. Uuring paljastas ka, et kuigi õpetajaid suhtuvad viirusekandjatesse enda sõnul hästi, on nende teadmised viirusest ja enda reaalne käitumine kohati vastuolus. Näiteks 100% õpetajatest teadis, et HIV-viirus ei levi toidunõude kaudu, kuid sellest hoolimata ei soovi enamik neist süüa nõudest, mida on kasutanud HIV-viiruse kandja. Kuigi pooled õpetajaist (49%) lubaks oma lapsel koos HIV-positiivse lapsega samas lasteaias
kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele (Konrad Lorentz). · Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse. · Sotsiaalse õppimise teooria- Albert Bandura arvates on agressiivne käitumine õpitud kas a) läbi enda kogemuste või b) läbi teiste käitumise mudeldamise. · Kombineeritud agressiooni mudel- sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove/ Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni ehk aktiveerivad emotsioone (selleks võib olla müra, kuumus, VANGLAEKSPERIMENT).
Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening
Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel – mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening
agressiivsus defineeritakse eelsoodumusena, mille väljendamisele (näiteks pidurdamisele) avaldavad mõju nii tunnetus kui ka õppimine · Selline definitsioon ei suuda seletada provotseerimata agressiivsust, juhuslikke vägivallaakte ega vandalismi, mille kohta väidetakse, et neid põhjustab viha Viha ja agressiivsus · Varemöeldut korrates on agressiivsus instrumentaalne käitumine, mis tuleneb vajadusest teisi kontrollida. Seda ei tohi ära segada vihaga, mis on olemuselt emotsioon · Emotsioonina võib viha toimida koos instrumentaalse agressiivsusega ja tegelikkuses nii ka sagedasti juhtub · Muude mõjude seas alandab viha agressiivse käitumise vallandumise lävesid. Kuigi viha ja agressiivsus omavahel korreleeruvad, võivad mõlemad esineda ka sõltumatult · Seega on põhjust eristada (1) vihaga mitteseonduvat sihipärast instrumentaalset agressiivsust ja (2) afektiivset agressiivsust ehk viha- agressiivsust Agressiivsuse mõõtmine
annaabi.ee 
