Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise. Siiski tegi Juulius ka otsuseid, mis tegid õnnelikuks Emmi, kuid polnud meelepärased talle endale. Juulius oli valmis minema leeri ja tunnistama usku, mida ta ei uskunud, et Emmiga abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga
väntsutanud." Juulis läheb tütarlastekooli õpetajaks, aga ütleb ise, et ei tunne, et ta peaks üldse õpetaja olema, sest et suuda oma õpilasi oma ainet nii armastama panna, nagu tema seda tegi. ,,..., kuid millal oligi tal aega raamatute jaoks. Töö võttis oma osa, lisaks kodune tööteenistus mamma Neideri juhtimise all, ja lõpuks kõige meeldivam osa olla armastusväärseks seltsiks armastusväärsele Emmile. Tuli talle ikka ja jälle kinnitada, et ta teda homme niisama armastab kui täna, täna veel rohkem kui eile." Abielus tuleb ette nii teineteise mõistmatust kui ka armukadetsemist, isegi kui Juulius lõpuks täielikult Emmi tahtele allub. Peterburist saabub aga Emmi noorem õde Anna, kes on seal, et oma elu võib elada hoopis teistmoodi ja tema mõtted erinevad radikaalselt Emmi väikekodanlikust suhtumisest. Juulius
Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama. Samas ta pettub, sest Juuliuse värssides ei leia ta midagi uut, aga arvab et kui too kõvasti töötab võib tast asja saada. Anna ise lahkub samal päeval venemaale, sest ta ei taha lõhkuda oma perekonda. Juuliusel tekib kodus Emmiga konflikt ning ta arvab et teda ei seo kodu ega naisefa enam miski ning lahkub kodust. Emmi arvas, et mees läks nende kasupoega otsima, kelle Anna oli kaasa viinud. Kuigi juulius jättis Emmile kirja, millest oli öelnud, et ta läheb Annaga. Juuliuse teada sõitis Anna Peterburgi, kuid ühelt Anna tuttavalt kuulis ta rongis et Anna olevat Peterburi asemel kusagile teadmatus suunas Venemaale sõitnud. Juulius läheb koju tagasi, kus Emma ta rõõmsalt vastu võtab, teatades et Anna oli poja ühe Tallinna tuttava juurde jätnud, kes poisi Kilimite juurde tagasi tõi. Oma toas nägi Juulius, et Emmi polnud kirja leidnud. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga
temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu,
Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli tõsises paanikas, laps oli tema jaoks kõik ja nüüd kus Anna oli temalt võtnud tema kõige kallima varanduse ei tahtnud ta muud kui Valeeriust tagasi. Juulius oli aga Anna poolt. Laps kuulub emale, tema põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine. Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks
Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiõuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja
veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta
Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta
Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo simas Jaanust, kuid kaua ta juba simata ei saanud, sest Jaanuse ksivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Prt tles Emmile, et ta isale enne Oodot ttt rgiks. Prast Emmi lahkumist rkisid natuke aega Prohveti- Prt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Prdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta prast hel hilissuve hommikul korraldati Lodijrve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rkima arvati, et ta valetab vi uhkustab. Kik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis rgiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rkiva sulaseta.
Annalt last jõuga tagasi võtta. ,,Sa segad jälle, Emmi- sul ei ole ka põrmugi loogikat. Jutt ei olnud majast, jutt oli lapsest. Maja on sinu oma, kõigi jumalate nimel, seda oled sa alati rääkinud, ja see on nii. Aga laps on Anna oma, kuigi meie nimel- ja kuigi ma armastan teda nagu oma last..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 232 ). Emmi muutus seepeale väga armukadedaks ja hakkas tülitsema. See oli Juuliusele tõesti liig ja esmakordselt astus ta tõsiselt Emmile vastu. Juulius oli alati olnud lepplik ja rahulik, kuid nüüd oli ka tema kannatus katkenud. ,,pärast seda, mis sa mulle praegu ütlesid, ei kõlba see maja enam ühelegi lapsele eluasemeks. Sa oled selle maja alusmüürid maha kiskunud, naine! Tuli koldes on kustunud..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 233 ). Juuliust ärritas Emmi kogu suhtumine, Emmi vaesekene oli aga nii rumal, et ei taibanud üldse mida Juulius selle jutuga mõtles
väntsutanud." Juulis läheb tütarlastekooli õpetajaks, aga ütleb ise, et ei tunne, et ta peaks üldse õpetaja olema, sest et suuda oma õpilasi oma ainet nii armastama panna, nagu tema seda tegi. ,,..., kuid millal oligi tal aega raamatute jaoks. Töö võttis oma osa, lisaks kodune tööteenistus mamma Neideri juhtimise all, ja lõpuks kõige meeldivam osa olla armastusväärseks seltsiks armastusväärsele Emmile. Tuli talle ikka ja jälle kinnitada, et ta teda homme niisama armastab kui täna, täna veel rohkem kui eile." Abielus tuleb ette nii teineteise mõistmatust kui ka armukadetsemist, isegi kui Juulius lõpuks täielikult Emmi tahtele allub. Peterburist saabub aga Emmi noorem õde Anna, kes on seal, et oma elu võib elada hoopis teistmoodi ja tema mõtted erinevad radikaalselt Emmi väikekodanlikust suhtumisest. Juulius
«Ahaa!» naeris Oodo. «Tarapita pahandab «Tölbi» üle. Miks sa «Tarapita» ei hüüdnud? Tule siia, Tarapita!» Tarapita ilmus saba liputades põõsa tagant. Poiss ja koer heitsid selili maha, Tarapita ajas neli jalga sirukile, pigistas silmad kinni ja näis sügavasti uinuvat. Korraga sosistas Oodo: «Kass tuleb!» -- ja koer pühkis kui tuisk ja tolm minema, noor rüütel tagantjärele. Kui Oodo ja koer olid läinud, ütles Jaanus tasakesi Emmile, kes kuskilt lehelt lepatriinu oli tabanud ja seda oma valgete sõrmekeste vahel patseerida laskis: «Nüüd pean ma hoovi minema. Isa vahest otsib juba.» 21 Emmi pigistas õrnalt pihu kinni, nii et lepatriinu vangi jäi, vaatas kahetsedes Jaanusele otsa ja tahtis midagi öelda. Aga sel silmapilgul tormas Tarapita põõsa tagant välja ja tõukas nii töl-bilt tütarlapse käe külge, et pihk lahti läks ja lepatriinu rohu sisse kukkus. «Oh sa rumal Tölp
annaabi.ee 
