KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK Algsaldod Käibed Lõppsaldod Kontode nimetused Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kassa 3 500 2 500 6 000
1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35
1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35
Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa 1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000 2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000 4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000 Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne 22) Varusid inventeeritakse : vähemalt 1x aastas 23) hindade tõusu tingimustes annab LIFO : väiksema puhaskasumi kui Fifo 24) Korrigeerimiskandega on tegemist siis, kui toimub , depretsaistioonikulu kajastamine Ülesanne 1: On antud 4 kirjendit, kus peab tabelisse märkima, millist bilansi osa nad mõjutavad (kirjutama tabelisse +,0,- ning vastav summa). (2 praktikumi ülesanne) Ülesanne 2: Alguses emiteeriti 10 000 aktsiat 10.- tk. Osteti hinnaga 12 eur tk ehk arvele laekus 12 000( kajasta kanded) . sealt tuleb üleväärtus 2000. Firma ostis enda 5000 aktsia tagasi, raha vähenes 6600. Teha raamatupidamiskanded. Ülesanne 3: Puhkusetasu arvestamine ja raamatupidamiskanded. Puhkusetasu arvestati 800. Sealt arvutada maha tulumaks, sotsmaks, töötuskindlustusmaks ning teha vastavad kanded. ( inimesel pensionisammmast ja TM vabastust ei olnud! ) Tuleb teha : *Puhkuse arvestamine
täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine
täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste
102. Metoodika avastamis- ja määramispiirid Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 103. Primaarne ja sekundaarne saaste Primaarne ehk esmasteks saasteaineteks nim neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti. Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105
... mis on omane homo entreprenaurus'ele projekt kellegi portfellis * Stora Enso (algselt Stora Kopparberg) privileegid kinnitas Rootsi kuningas Magnus IV Ettevõtjatele on vajalik mõlemat tüüpi teadmine: oma määrusest 1347. a., kuid esimene aktsia emiteeriti juba 1288, vase kaevandamine · homo industrialis tõenäoliselt `jalutaks mööda' heast võimalusest, (Falunis) algas tõenäoliselt veel varem, 13. sajandi alguses · homo entreprenaurus aga tunneks ning (mis peamine) kasutaks ** MKM ja MTA andmetel oli 2003. a. 47% kõigist Eesti ettevõtetest tegutsenud vähem
ja riigi kulla- ja valuutatagavara üleandmist emissioonipangale, hüpoteekinstituudi asutamist ja välislaenu. Viimase suuruseks fikseeriti 1,35 miljonit naelsterlingit. Seejärel esitati vastavad seadused Riigikogule, kes võttis 3. mail 1927 vastu välislaenu seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga uue põhikirja, mis jõustusid 1. jaanuaril 1928. Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörsidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses. Rahasüsteem rajati kuldvaluutastandardile ja rahaühikuks määrati kroon. Eesti Pank korraldati ümber; tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. aasta 1. jaanuaril. Rahareformi tulemused 1920. aastate teisel poolel viidi 1924. aastal määratletud majanduspoliitiline suund ellu. 1928
20 Väljapääsu leidmiseks võetii 1979 vastu Piiriülase õhusaaste konventsiooni, mis kohustas riike igati vähendama saasteainete emissiiooni, anti siis, kui mõju ulatus naaberriigi territooriumile. Eesti ühines 2000. aastal Atmosfääri kaitse Saasteined: 1. Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu
20 Väljapääsu leidmiseks võetii 1979 vastu Piiriülase õhusaaste konventsiooni, mis kohustas riike igati vähendama saasteainete emissiiooni, anti siis, kui mõju ulatus naaberriigi territooriumile. Eesti ühines 2000. aastal Atmosfääri kaitse Saasteined: 1. Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu
Eestile uut rahaseadust, emissioonipanga põhikirja reformi, riigikassatähtede ja riigi kulla-ja valuutatagavara üleandmist emissioonipangaga ja välislaenu. Viimase suuruseks fikseeriti 1,35 miljonit naelsterlingit. Seejärel esitati vastavad seadused Riigikogule, kes võttis 3.mail 1927 vastu välislaenu seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga uue põhikirja, mis jõustusid 1.jaanuaril 1928. Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörssidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses. Rahasüsteem rajati kuldvaluutastandardile ja rahaühikuks määrati kroon, mis oli võrdne saja senise margaga. Eesti krooni ,,hinnaks" määrati 0,4032 grammi puhast kulda. Eesti Pank korraldati ümber: tema peaülesandeks jäi krooni väärtuse hoidmine ja 8
tehing b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arve eest d) palgavõla väljamaksmine 8. Firma omakapitali jääk aasta lõpul on a) 4 200 000 6 000 000 krooni, aasta jooksul saadi b) 7 800 000 kahjumit 800 000 krooni ning 1 000 000 c) 7 000 000 krooni eest emiteeriti uusi aktsiaid. d) 5 800 000 Omakapitali algjääk oli 9. Firma laenuvõla algjääk oli 450 000 a) 400 000 krooni ja lõppjääk 600 000 krooni. Kui b) 250 000 Firma maksis aruandeperioodi jooksul c) 350 000 tagasi 200 000 krooni, siis d) 150 000 aruandeperioodil võeti laenu 10.Ei ole tõsi, et a) kohustiste kontode saldod vähenevad debiteerimise tulemusel
liigitada nende päritolu, keemilise koostise ja agregaatoleku järgi. Lisandid päritolu järgi: Looduslikud, Antropogeensed Looduslikud Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm o Tolm pinnase erosiooni tagajärjel o Merevee soolade osakesed o Metsa- ja stepi tulekahjudest põhjustatud sudu o Vulkaanilise päritoluga gaasid Antropogeensed o Primaarsed atmosfääris samal kujul, nagu neid emiteeriti (õhku paisati) o Sekundaarsed kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape, lämmastikhape jt.) Toksilise toimega sudu. NO2 NO + O (päikese ultraviolettkiirguse toimel) O + O2 O3 O3 + NO NO2 + O2 Keemilise koostise järgi: · Orgaanilised süsivesinikud, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävelühendid · Anorgaanilised SOx, NOx, CO, CO2, O3,
annaabi.ee 
