2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III
lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta.
Rümba väljatulek 73 % : 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kg Nuumikuliha omahind 80 136 561/3 153 793= 25,4 kr Sugunoorsigu 910, millest 273 läheb praagitud emiste asemele. 910- nest emisest praagin 30 %, see on 273 emist. Aastas praagin 273 emist: 273x 180 = 49 140 kg. Rümba väljatulek 73%: 49 140 x 0,73 = 35872,2 kg 35872,2 x 0,7 = 25 111 Emiste omahind: 7 278 563,8 (söötmiskulutused emistele): 0,7 (kogukulu protsent) = 10 397 948.3 kr 10 397 948.3: 10,7 = 971 770kr 971 770 :35872,2 = 27 kr 9. Tehnoloogiline käive vabad em. tiined emised imet. em./põrsad üleskasvat. nuumik Kuu 1k 2k 3k 4k 2kuu 3kuu 4kuu 5kuu 6kuu Formatted Table
Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite tekkelugu ulatub ilmselt dinosaurusteaega. Esmakordselt mainiti trühvleid 4. sajandil e.m.a. Arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; Plutarchos ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul. Keskajal kasutati trühvleid väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal Bartolomeo Platina, kes täheldas, et trühvlijahis pole Notza emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist. Renessansi ajal võitsid trühvlid vahepeal kaotatud populaarsuse tagasi ning neid austati väga Prantsusmaa kuninga François I õukonnas. Alles 17. sajandil loobus lääne köök (eriti just Prantsuse köök) idamaistest vürtsidest ja avastas uuesti naturaalsed maitsed, mida trühvlid pakuvad. 1780. aastatel olid trühvlid Pariisi turgudel väga populaarsed
Kui sööta täiskasvanud sigadele lisaks tavalisele ratsioonile puhast tselluloosi, siis seedub sellest nimetamisväärne osa, kui aga anda toorkiurikast sööta, kus tselluloos on ligniiniga seotud, jääb suur osa tselluloosist seedumata. Siga suudab toorkiudu omastada siiski vaid piiratud koguses. Imetavate emiste pidamine Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Ebasoodne sisustus ja mikrokliima on emisele stressoriks – emised muutuvad rahutuks, alaneb lümfisüsteemi aktiivsus, suureneb neerupealiste hormooni eritus, veres alaneb albumiinide ja tõuseb gammaglobuliinide sisaldus, langeb eosinofiilide sisaldus. Nende agensite mõjul väheneb emiste kehamass, kahjustuvad
füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (2) Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. (3) Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. (4) Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. (5) Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. (6) Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (1) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed ei tohi põhjustada sigade vigastumist ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda. (2) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed peavad olema sellised, et sigadele antava sööda ja vee saastumise risk on võimalikult väike.
Lisasoojusallikas paarituslaudas aitab vältida suuri päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Suvine suur kuumus tekitab loidust. Selle tagajärjeks on ebapiisav indlemine, ümberindluse suur osakaal ja väikesed pesakonnad. Kas emistel Kas emisel on piisavalt liikumisvabadust ja sotsiaalseid kontakte? Nooremiseid tuleks hoida gruppides. Liiga varane lõastamine või puuri panemine mõjuvad ebasoodsalt. Ka võõrutatud emistele mõjub liikumine inda stimuleerivalt. 15 Kas emist söödetakse õigesti? Liiga suur massikadu imetamis- perioodil, eriti pärast esimest pesakonda, või nooremiste üle- söötmine avaldavad viljastumisele ebasoodsat mõju. Mitte mingil juhul ei tohi anda emistele riknenud sööta. Kas nooremised on piisavalt vanad ja täielikult karja integreerunud?
mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust.
Kui emis peaks mingil põhjusel hukkuma või olema piimatu, siis tuleb põrsad paigutada teiste emiste alla, kui see pole võimalik siis võib anda põrsastele ka lehma ternest, mis on koostiselt lähedane emise omale. Põrsaid võib sööta ka lehmapiimaga, aga siis lisatakse sinna hulka kanamuna (valgu suurendamiseks) ja glükoosi (mitte suhkrut). 9. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine. Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud kui nad panna rühmasulgu, siis nad kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja nad lamavad rohkem. Kui emiseid peetakse üksikult, siis tagatakse et kõik saavad ühtemoodi süüa ja seega on pesakonnad ühtlasemad võrreldes rühmasulus pidamisega. Lamamisala peab
annaabi.ee 
