See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril
sellest, et Münchenis, LääneSaksamaal ehitas BMW üles oma ühe tehase, samas Eisenachis, IdaSaksamaal ehitasid vene võimud üles teise BMW tehase, mõlemad eksisteerisid BMW nime all. 1952. aastal muudeti siiski Eisenachis asunud tehase nimi ära, uueks nimeks sai EMW ehk Eisenacher Motoren Werke. Münchenis asunud tehas mida tunneme tänapäevalgi BMW nime all, jäi samaks, Bayerische Motoren Werke. BMW kasutas embleemina sinivalget propellerit kujutavat logo, EMW kasutas sama logo, kuid värvilahenduses oli sinise värvi asemel punane. 1950. aastad ei olnud taaskord kerge aeg, mootorrattamüük langes. 1957. aastal läksid kolm BMW peamist konkurenti Saksamaal pankrotti. Kui 1954. aastal tootis BMW 30 000 mootorratast, siis 1957. aastal oli see number alla 5500 mootorratta. BMW päästis aga see, et 1950date lõpuks suutis BMW eksportida 85% oma toodangust Ameerika Ühendriikidesse
erikeelest. 1659. aastal defineeris Claude F. Menestrier vappi kui märki, ,,mis kujutab endast midagi terviklikku hieroglüüfilises mõttes, koosnedes joonistatud või graveeritud ja kindlate reeglite järgi paigutatud kesksest kujundist." (Saare 2006, lk 7) Vapiajaloo üldkäsitlusi hakati avaldama entsüklopeediates 18. sajandil. 20. sajandi algul piiritleti märksa rangemalt heraldilise uurimisobjekti kriteeriumid. Vappi defineeriti embleemina, mille aluseks on kilp, sellega välistati iga juhusliku heraldilise pildiga kilbi nimetamist vapiks. Vapp tekkis seega hetkest, mil kilbil kujutatud pilti kasutati selle omaniku pitsatis teda või tema tiitlit tuvastatava embleemina. Kilbist sai vapp siis kui see muutus õigusasjaks. Pärast II maailmasõda asutati Belgia ja Prantsuse heraldikute algatusel Pariisis Rahvusvaheline Heraldika Akadeemia, mis pani aluse rahvusvahelisele koostööle. Tänu rahvusvahelisele
Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esimene näitus korraldati sellel aadressil. Selle mõtles välja Degas, kes tegi ettepaneku kasutada kressi õit embleemina. Kuid see lükati tagasi, sest enamik grupist kartis nimetusi, mis oleksid võinud saada vale tõlgenduse või minna käibele kui üldine kõigi kohta käiv hüüdnimi. Ent nime taha see asi seisma ei jäänud. Lõpuks leiti kõigile meelepärane nimetus-"Impressionistide näitus". Aja jooksul lõi nimi läbi ja see võeti üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata.
Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933. 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990. aastast taas kogu Saksamaa lipp. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina ulatub aga Germaani hõimude ja roomlaste juurde, kellele kotkas oli jumala sümboliks. Tänapäeval ei ole kotka ametlikud kujutused ainult vapil, vaid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. Kotkas on ka Saksamaa presidendi- ja ametnike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest
Teise maailmasõja järel moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ajaloolane David Kennedy peab Rahvasteliitu ainulaadseks nähtuseks maailma ajaloos, mis võimaldas riikidele head poliitilist koostööd ja rahvusvahelisi suhteid. Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja alates 1920. aastast ka hispaania keel. Liit kaalus ka esperanto kasutuselevõtmist töökeelena, kuid ettepanekuid ei viidud kunagi ellu. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Need sümboliseerivad Maa viit mandrit ja viit rassi. Pentagooni kohale oli kirjutatud organisatsiooni ingliskeelne ning alla prantsuskeelne nimi. 4 Rahvasteliidu tekkimine Rahvasteliidu eelkäija Parlamentidevaheline Liit asutati juba 1889. aastal. Tegemist oli rahvusvahelise organisatsiooniga, mille põhieesmärk oli innustada valitsusi lahendama
Kujundas: Jan Alfons Keustermans. 5 Saksamaa Saksamaa valis euro müntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 1- ja 2-eurostel müntidel kujutatakse Saksamaa suveräänsuse traditsioonilist sümbolit — kotkast ümbritsetuna 12st Euroopa tähest. 2-eurose mündi servatekst: EINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT (ühtsus, õiglus ja vabadus) ning kotka embleem. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülimajumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Kujundasid: Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer. Eesti Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune — sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”. Kujundus: Lembit Lõhmus 6 Iirimaa
raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esimene näitus korraldati sellel aadressil. Selle mõtles välja Degas, kes tegi ettepaneku kasutada kressi õit embleemina. Kuid see lükati tagasi, sest enamik grupist kartis nimetusi, mis oleksid võinud saada vale tõlgenduse või minna käibele kui üldine kõigi kohta käiv hüüdnimi. Ent nime taha see asi seisma ei jäänud. Lõpuks leiti kõigile meelepärane nimetus-"Impressionistide näitus". Aja jooksul lõi nimi läbi ja see võeti üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata.
Paljud parimad võidusõiduautod,- tiimid ning sõitjad on tulnud just Saksamaalt. Kuulsaimaks sportlaseks peetakse muidugi mitmekordset F1 meistrit Michael Schumacheri.Tema on ka kõrgeima palgaga sportlane läbi aegade. Sakslased on ka edukad olnud Olümpiamängudel ning on maailmas kolmandana kõige rohkem medaleid võitnud riik. Nad olnud ka Olümpiamängude korraldajateks kolmel korral. Vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom(vt. lisad). Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Peale Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemist 1990. aastal, on föderaalne kotkas olnud üheninenud Saksamaa sümbol.Kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil, kuid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. See on ka Saksamaa presidendi- ja ametlike pitsatite standardkujutis
Kuna nad olid Saksamaa erinevatest paikadest kandsid nad eri värvi riideid ja ainuke võimalus neil oli välja näha ühtemoodi ja nad pidid enda riided värvima mustaks. Nende nööbid olid kuldsed ja neil olid punased kaunistused. Saksamaa riigilipp(1) 6 2.3 Saksamaa vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. 7 3. Saksamaa ajalugu 3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1
annaabi.ee 
