laienemist või ei avalda muul alusel pretensioone.3 Derivatiivsel teel tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil (nt 1776 Põhja – Ameerikas SBR kolooniatest USA moodustumine, 1831 eraldus Belgia Hollandist jne) Uus riik võib tekkida mitme riigi ühinemisel (1870 Apenniini poolsaare riigid ühinevad Itaaliaks), vana riigi lagunemisel (NSVL lagunemisel) jne. Deriatiivseteks viisideks loetaksegi eraldumist emamaast, emariigi lagunemist ja teiste riikidega liitumist.4 1 Liventaal, Jüri 1999. Riik ja õigus, põhimõistete õpetus. Sisekaitseakadeemia kirjastus, Tallinn. 2 Raudla, Heiki. Kodaniku raamat. Veebis: http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html (14.12.2016). 3 Liventaal, Jüri 1999. Riik ja õigus, põhimõistete õpetus. Sisekaitseakadeemia kirjastus, Tallinn. Samas on oluline märkida, et ei ole olemas ühtset arusaama riikide tekkest. Põhimõtteliselt
Teke: 1) Algne e. originaalne- riigi teke tühja maa territooriumile, piisab formaal- juriidilisest alusest. Kui ükski riik ei tunnista sellele maa-alale oma jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda muudel alustel pretensioone. 2) Sekundaarne e. derivatiivne- uue riigi teke mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile. a) eraldumine emariigist · rahulikul teel · vägivaldselt b) emariigi lagunemine e. dismembratio c) liitumine e. diffusio (unitaar või liitriik) Lõppemine: 1) Faktiline lõpp: a) füüsiline hävimine b) vallutamine c) jaotamine d) lagunemine 2) Juriidiline lõpp: a) liitumine (vabatahtlik) b) devulutsioon (unitaariik muutub liitriigiks) c) allaheitmine e. alistumine (suveräänne riik tunnistab teise riigi
Õigusjärglusega seotud küsimuste lahendamiseks tuleb üldiselt pöörduda rahvusvahelise tavaõiguse poole, sest asjakohased rahvusvahelisi lepinguid on ainult kaks nind nendegi osapoolteks piiratud arv riike. 7 Territooriumi puudutavatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad täies ulatuses üle järeltulijariigile. Alles iseseisvunud koloniaal maad või muud sõltuvad territooriumid ei ole automaatselt emariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute osapooled. Samas võivad saada teavitades vastava lepingu depositaari oma soovist. Kahepoolsete lepingute puhul on vajalik teise poole nõusolek. Inimõiguste lepingud ei puuduta riikidevahelisi suhteid vaid püüavad tagada inimeste kohtlemise miinimumstandardid. Kui riigi eksistents lõppeb ning see asendub teise riigiga siis eelkäijariigi liikmelisus rahvusvahelistest organisatsioonides kaotab tavaliselt kehtivuse ning
elemendid) ja teised organisatsioonid (teisased elemendid). Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. Teisane e sekundaarne e derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine varem teisele riigile kuulunud maa-alal: eraldumine emamaast emariigi lagunemine (dismembratio) liitumine (diffusio): unitaarriik muutub liitriigiks riigi lõppemine!!! Faktiline lõppemine füüsiline hävitamine äravõitmine e vallutamine (debellatio) jaotamine lagunemine (dismembratio) Juriidiline lõppemine: liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse
Riigi teket seletatakse inimpsüühhika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon. RIIKIDE TEKKIMISE JA LÕPPEMISE KAASAEGSED KÄSITLUSED Riikide tekkimise alused Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine tühja maa territooriumil. Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil eraldumisega emamaast; emariigi lagunemine e dismembratio; liitumine ehk liitriigi tekkimine. Riikide lõppemise alused Faktiline lõppemine: füüsiline hävinemine; vallutamine e debellatio; jaotamine; lagunemine e dismembratio. Juriidiline lõppemine: vabatahtlik liitumine; unitaarriigi muutumine liitriigiks ehk devolutsioon; iseseisev riik tunnistab teise riigi ülemvõimu ehk allaheitmine. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON JA RIIGI MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon
Ajaloost saab tuua Libeeria näide – Ameerikast viidi 19. Saj. Vabaks lastud orjad Aafrikasse tagasi, kus tekkis 1847.a. Libeeria. Teisene ehk derivatiivne tekkimine: riik tekib mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile: - Eraldumine emariigist, kas rahulikul teel ( Norra rootsist 1905.a) või vägivaldsel teel (Hollandist Belgia 1831.a, Türgist Kreeka 1830.a); - Emariigi lagunemine ehk dismembratio (Austria-Ungarist Austria); - Liitumine ehk diffusio – võib liituda unitaar- või liitriigiks ehk föderatsiooniks. Nt USA 1789, NSVL 1922. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingu, orgaaniline ja võimuteooria: - Lepingu – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest; - Orgaaniline – riik on inimese jaoks loomulik vajadus
Sel juhul tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil .1. Eraldumine emariigist (kaks põhilist võimalust): 9.2.1. rahulikul teel (esineb harva - Norra eraldus 1905.a. Rootsist) 9.2.2. vägivaldsel teel (sõda, revolutsioon, rahvuslik vabadusvõitlus - iseseisvussõja teel Suurbritanniast Ameerika Ühendriigid 1776.a., Türgist Kreeka 1830.a. ning Hollandist Belgia 1831.a., Ladina-Ameerika ning Aafrika rahvusriigid endiste koloniaalimpeeriumide territooriumil jne) .2. Emariigi lagunemine (dismembratio): Nt : Austria-Ungarist Austria, Tsehhoslovakkia ning Ungari; Vene keisririigis (pole nö vaieldamatult klassikaline d. juhtum!) kadus 1917.a. bolševistliku oktoobripöörde tagajärjel side endiste Vene impeeriumi osade vahel, lagunenud impeeriumi pinnal tekkisid sõltumatud uued riiklikud ühikud või samuti sõltumatud võimukoondised: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, VFSNV (algul
Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine nn tühja maa territooriumil. Seejuures ei ole vaja mingi maa-ala absoluutset inimtühjust, piisab formaal-juriidilisest alusest, kui üksik riik ei tunnista sellele oma jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda uuel alusel pretensioone. Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil järgmisel viisil: 1) Eraldumine emamaast (-riigist) 2) emariigi lagunemine ehk dismembratio 3) liitumine : unitaarriik muutub liitriigiks ehk föderatsiooniks. Riikide lõppemise alused on: 1) faktiline lõppemine: füüsiline hävimine, äravõtmine ehk vallutamine (debellatio), jaotamine, lagunemine (dismembratio) 2) juriidiline lõppemine: liitumine- senine riik kao iseseisva subjektina (vabatahtlik), devolutsioon- unitaarriik muutub liitriigiks ehk föderatsiooniks, allaheitmine (alistumine):
annaabi.ee 
