Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port
pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika.
Toiteplokk Toiteplokk vastutab kogu arvuti vooluga varustamise eest. Ta muundab vooluvõrgust tuleva AC voolu madala pingeliseks DC-ks. Suuremosa tänapäeva lauarvutite toiteplokid vastavad ATX standardile. Antud toiteplokid hakkavad täiskoormusel tööle ja lülituvad välja kui nad on saanud emaplaadilt signaali. Seega kui arvuti ei lülitu sisse, ei pruugi olla vigane toiteplokk, probleem võib olla täiesti reaalselt emaplaadis, kuna sealt ei pruugi tulla signaali. Kui arvuti on vooluvõrgus kuid pole käima lülitatud, varustab toiteplokk emaplaati ikkagi 5V pingega. Diagnostika seadmel ja mujal on see märgistatud 5VSB märgisega. See on 5V Stand-By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil
Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? Peer-to-Peer Millised allolevatest ei ole tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? HDD, Toiteblokk, CD-ROM (leitavad on Mälupesa, CPU) Kas register ja mälupesa on samad asjad? EI Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Pointer Kuidas nimetati esimest elektroonilist arvutit? ABC Computer Kas Apple I oli "töötav arvuti"? Jah Milline oli Microsofti esimene müügiartikkel? BASIC Milline teenus võimaldab URL´le vastavat IP aadressi leida? DNS
on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid
erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSIkontroller, helikaart, võrgukaart, TVkaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb silmas pidada, et tihti hinnalt väga soodsa microATX plaadil võib olla vaid ükskaks vaba PCI siini, mis muudab laiendamise võimatuks. Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USBd kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või
TV–kaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb silmas pidada, et tihti hinnalt väga soodsa micro–ATX plaadil võib olla vaid üks–kaks vaba PCI siini, mis muudab laiendamise võimatuks. Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USB–d kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDE–seadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või
GPU-sid kasutatakse tänapäeval manussüsteemides, mobiiltelefonides, personaalarvutites, tööjaamades ja mängukonsoolides. Tänapäeva GPU-d oskavad väga efektiivselt manipuleerida arvuti graafikaga nende kõrgelt rööp- ehk paralleelstruktuurne ehitus annab keerulisi algoritme käsitledes palju suurema efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt või integreerituna ehk sisseehitatuna emaplaadilt. Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest graafikalahendusi integreeritud GPU kujul, mis on aga kehvema jõudlusega kui sihtotstarbelised videokaardid. 8.6. Operatiivmälu (RAM) - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access
5 Kuidas töötab kõvaketas Osaliselt on juba kõvaketta tehnoloogia lahti seletatud eelnevas lõigus, kuid siin teen ma seda uuesti ja püüan rohkem detailidesse laskuda. Piltlikult öeldes püüan ma kogu selle protsessi jutustades läbi teha. Ütleme nii, et kasutaja oma arvutis salvestab dokumendi. Emaplaadilt läheb info kõvakettasse, et teatud hulk andmeid on vaja salvestada. Kõvaketta kontroller reageerib sellele ja liigutab lugemis- ja kirjutamispea paika, kus on vaba ruum ning tekitab kõvakettale läbi polaarsuste positiivsus ja negatiivsus piirkonnad. Need omakorda tõlgendatakse arvuti poolt ümber nullideks ja ühtedeks. Spetsiifiline nullide ja ühtede jada moodustab selle dokumendi mille kasutaja salvestas.
AGP pessa ning ülejäänud lisakaardid PCI pesadesse. Ühendused pesade vahel on realiseeritud kiibistiku baasil, mis koosneb kahest kiibist: põhjasillast ja lõunasillast. Emaplaadi välisühenduste pesi kasutatakse klaviatuuri, hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari. Veel võib emaplaadilt leida lisatoiteseadmed protsessorile ja elektritoiteelemendi reaalajakella toiteks. 1 Joonis 2 Emaplaadi osad 13 2.1.1 Sisemised ja välised siinid Sisemise siini abil ühendatakse protsessoriga adapter või lisakaart, mille külge omakorda ühendatakse välisseade (või mitu seadet). Sisemised siinid on näiteks ISA, PCI ja AGP. Väline siin võimaldab ühendada arvutit seadmetega, mis asuvad väljaspool arvuti
· Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut baby-AT kahe segadusse ajavalt sarnase 6 kontaktise pistiku asemel. · ,,Soft Power" toetus: ATX toiteplokki lülitatakse sisse ja välja emaplaadilt tulevate signaalide abil. See võimaldab arvutit sisse ja välja lülitada ka tarkvaraliselt. · 3.3V toite toetus: ATX tüüpi emaplaat toetab ATX toiteplokist tulevat 3.3V toidet. Seda pinget kasutatakse pea kõigi uuema te protsessorite vooluga varustamiseks. See alandab taaskord hinda, kuna vajadus pinge muutmise järele 5V 3.3V peale puudub. · ATX toiteploki puhul puhub toiteploki ventilaator õhku kasti sisse selle asemel, et seda sealt välja puhuda. See tähendab, et õhk surutakse
Line Printer Terminal 29 Personal System/2 30 Deutsche Industrie Normung 31 Universal Serial Bus 18 1.5.7 Laiendusplaadid Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest,
Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Mis on BIOS? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Bootable 0% Initial Operating System 2. Basic 100% Input/Output System 3. Bridged 0% Interface On System Score: 0/10 2. Millised allolevatest on tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. HDD 0% 2. CPU 50% 3. Mälupesa 50% 4. toiteblokk 0% 5. CD-ROM 0% Score: 0/10 3. Millise "bridge"´i üle suhtlevad allolevad seadmed? USB Southbridge RAM Northbridge HDD AGP video card
annaabi.ee 
