igapäevaseid mõõdukaid intensiivseid harjutusi ülekaalulistele lastele. Füüsiline tegevus peaks olema lapsele õpetatud sünnist saati, nii värske õhu käes, kui ka vees. Lapsed, kes on suutelised liikuma ilma abita, peaksid liikuma vähemalt 180 minutit päevas nädala jooksul. (Stewert 2012: 202). Vanemate kaal avaldab mõju laste kaalule ja elustiilile. Seepärast on tähtis, et vanemad muudaksid oma elustiili ja harjumusi, et olla eeskujudeks oma lapsele. Kõik elustiilimuutused peaksid olema perekonnakesksed ja kaasama tervet pere. (Stewert 2012: 202). 10 Arutelu Läbiloetud raamatute, kirjandus- ja internetiallikate põhjal, võib öelda, et referaadi teema on väga oluline ja aktuaalne. Vanemad/hooldajad hoolitsevad väga oma laste eest ning tihti ei lase nendel teha, mida nad soovivad, sest see võib osutuda katastroofiliselt tervisele.
jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000 (Statistikaamet, 2017). 9 3 SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna näitajad on elanike arvukuse muutus, sündivus, elustiilimuutused, vanuseline koosseis, haridus, rahvuslik kooseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. 3.1 Elanike arvukus Saksamaa oli 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 3.2 Sündivus Saksamaal hakkas sündimus vähenema 19. sajandi lõpus, alates 1972. aastast on igal
inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna mõjud on peamiselt: elanike arvukuse muutumine, sündivus, perekondade karakteristikud, elustiilimuutused, tarbijakaitse liikumine, vanuseline koosseis, hariduslik koosseis, rahvuslik koosseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete tekkeks. Tehnoloogilise keskkonna mõjud on peamiselt: uued tehnoloogiad, patendikaitse, tootlikkuse tõus, uued tooted, materjalid, tootmis-sisendid, uurimis- ja arendustööde kulud ja tase ning standardid.
maksuseadused SKP muutumine elanikkonna uued tehnoloogiad arvukuse muutumine keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid töösuhteid tööpuuduse tase tarbijakaitse uurimus- ja reguleerivad liikumine arendustööde kulud seadused ja tase
muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus Patendikaitse regulatsioonid Konkurentsi Intressimäärad Perekondade Tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud Väliskaubanduse Sissetulekute tase Elustiilimuutused Uued tooted, materjalid reguleerimine tootmissisendid Töösuhteid Valuuta stabiilsus Tarbijakaitse liikumine Uurimis- ja arendustöö reguleerivad seadused kulud ja tase Poliitiline stabiilsus Elanike säästud ja Vanuseline koosseis Standardid
keskkond keskkond keskkond Maksuseadused SKP muutumine Elanikkonna Uued tehnoloogiad arvukuse muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus, Patendikaitse regulatsioonid perekondade karakteristikud Väliskaubanduse Intressimäärad Elustiilimuutused Tootlikkuse tõus reguleerimine Töösuhteid Sissetulekute tase Tarbijakaitse Uued tooted, reguleerivad liikumine materjalid, seadused tootmissisendid Poliitiline stabiilsus Tööpuuduse tase Hariduslik koosseis, Uurimis-ja arendus- kutseoskustega tööde kulud ja tase
Rahvusvahelised suhted Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.
sissetulekute tase; tööpuuduse tase; valuuta stabiilsus; elanike säästud ja laenukoormus; eelarve tasakaal; välisriikide majandusolukord; sissetulekute kihistumine; regionaalse majandusarengu eripärad. 54 Sotsiaalne keskkond: elanike arvukuse muutumine (sh regionaalselt); sündivus; pere- kondlikud karakteristikud; elustiilimuutused; tarbijakaitse liikumine; vanuseline koosseis; hariduslik koosseis; rahvuslik koosseis; migratsioon; eetilised hoiakud; sotsiaalsed programmid. Tehnoloogiline keskkond: uued tehnoloogiad; patendikaitse; tootlikkuse tõus; uued tooted, materjalid, tootmissisendid; uurimis- ja arendustööde kulud ja tase, standardid. Riiki kui ettevõtluse asukohta kujundavad tegurid võib klassifitseerida järgnevalt.