kriisiolukorras. • Selle ärahoidmiseks tuleks oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja samas ka neid juurde omandada. Vead südamemassaaži teostamisel • Pehme alus • Hiline alustamine • Põhjuseta katkestamine • Puudulik südamemassaaži tehnika Vead suust-suhu hingamise tegemisel • Võõra inimese puhul ei kasutata abivahendit. • Pea vale asend. • Suhu puhudes unustatakse sulgeda nina. • Puhutakse liiga tugevasti. • Elustatava suud ei haarata hermeetiliselt. • Hingatakse sisse sama- aegselt südamemassaažiga. • Hingatakse sisse mitmeid Krambid • Inimest hakatakse kinni hoidma. • Epilepsia korral ei fikseerita kellaaega, mil hakkasid ja lõppesid krambid. • Kannatanud pea kaitsmiseks ei asetata tema pea alla midagi pehmet. Haavadege vale ümberkäimine • Liiga tugevalt sidumine. • Liiga lõdvalt sidumine. • Haavalt riide kiskumine, kui see on sinna kinni jäänud.
sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb
Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi suure sagedusega (>100 x min) massaaz Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus
Kui spetsiaalset klapiga hingamiskile ei ole käepärast võtta sobib ka mõni kile(kilekott), paber, riidetükk või midagi muud kätte sattuvat. 2 Südamemaassaž Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on
sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Hea oleks, kui seda protseduuri saaks läbi viia kahekesi: üks puhub, teine pumpab, üksinda elustades on efektiivsus väiksem ja abistaja väsib ära, arvab Peärnberg. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE
sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazhi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Hea oleks, kui seda protseduuri saaks läbi viia kahekesi: üks puhub, teine pumpab, üksinda elustades on efektiivsus väiksem ja abistaja väsib ära, arvab Peärnberg. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. Narkoüledoosi korral esineb hingamisseiskus, kuid süda töötab mõnda ega veel edasi
4 · Kindlusta ohutus sündmuskohal · Selgita välja kannatanu seisund ja elustamisvajadus Kui elutunnused puuduvad · Kutsu appi, kui abi ei ole veel kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2...5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10 ml/kg (700...1000 ml) kestvusega kuni 2 sekundit ühe hingamise kohta. (Nii võib elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile) Juhul kui ei õnnestu saavutada efektiivset hingamist · Kontrolli, kas ülemised hingamisteed on piisavalt avatud · Tee 5 hingamiskatset 2 efektiivse hingamise saavutamiseks · Kunstliku hingamise ebaõnnestumisel alusta kaudset südamemassaazi:
· Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) · Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks:
otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm, desse. Samal ajal, kui abistaja puhub puuviljade kivid, veri, oksemassid kannatanu kopsudesse õhku, sulgeb jm)
annaabi.ee 
