Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada. Teine eestlaste loodususundi alustala on hing. Hing on inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad
Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat. 2 osaline ajalooline romaan ,,Sellest mustast mungast" kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama
Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936--41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980 maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda koormised-talupoegade kohustused maa kasutamise eest
m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND Olümpiamängude elustamise idee pärineb Saksamaalt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Kreekas. Ajavahemikus 1859-89 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda panhellenistlikke spordipidustusi, kuid nende heaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ei jätkunud raha
Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulid välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad
võetakse arvesse ainult üks medal, ka siis, kui medal antakse igale võistkonnaliikmele). Ühe süsteemi järgi annab esikoht 7, teine 5, kolmas 4, neljas 3 ja viies 2 punkti ning kuues koht 1 punkt. Teise süsteemi järgi on punktide arv vastavalt 10, 5, 4, 3, 2 ja 1. rohkem on rakendatud esimest süsteemi. Kohtade jagamise puhul saab kumbki sportlane (võistkond) võrdse arvu punkte. · RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAKOMITEE Olümpiamängude elustaja P. de Coubertin pidas vajalikuks asutuse rajamist, mille peaülesanne oleks noorte hulgas olümpiaideid selgitada ja levitada. Tema mõte sai teoks alles palju aastaid hiljem 1949. a. võttis ROK vastu olümpiaakadeemia asutamise otsuse, kuid selle täitmiseni kulus veel 12 aastat. 1961. a. avati Olümpias Kreeka Olümpiakomitee juurde kuuluv Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, mis seadis endale üleandeks uurida spordi filosoofilisi, ajaloolisi, pedagoogilisi ja sotsiaalseid probleeme
Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira. - http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kuningas T./Voolaid K. 1997. I Olümpiamängud, Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, Inreko Press Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus
13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19. Antonin Dvorak Tsehhi (1841-1904) 20. Edward Grieg Norra (1843-1907) Gustav Ernesaks Ernesaks oli tuntud koorijuht helilooja muusika pedagoog ning laulupidude traditsiooni elustaja ja kandja eelmise vabariigi ajast kuni selle taasloomiseni. Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja. On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis õppejõuna ja on huvitavate mälestusraamatute autoriks, peale selle on kirjutanud umbes 200 koorilaulu, soololaule, lastelaule, on kirjutanud süidi ,,Kuidas kalamehed elavad" , kantaate ja 5 ooperit millest tuntuim on ,,Tormide rand".
Teistele aristokraatidele ei meeldinud, kuna nende mõju vähenes. Türannid edendasid kultuuri, pidasid luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi. Türanni nime rikkusid 30 türanni, kes valitsesid kreekas ja võtsid suurelt osalt kodanikelt nende õigused ära. U 130 fragmenti Teemad: armastus Anakreon U 570485 eKr Samose türanni Polykratese õuelaulik, hiljem Ateena türanni Hipparchose juures ,,Sümposionide elustaja": elegantne ja heakõlaline looming Teemad: armastus, mäng, nooruse naudingud, vanaduse vaevad. Kirjutab armastusest mehe-naise vahel, mitte homodest. Tema teemad leidsid palju jäljendamist. Säilinud u 160 fragmenti Anacreontea. K. J. Petersoni tõlked! 3.2. Koorimeelika Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos) Pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale
annaabi.ee 
