Viiruse ja rakulise organismi võrdlus. Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud
hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda reaktsioonide tasakaaluolekut ega võimalda reaktsioone, mis ilma katalüüsita ei toimu. Katalüsaator võtab reaktsioonist osa, kuid taastub protsessi lõppedes (kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt)
Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda salapärast jõudu taganema. Päriselt kadunud see visa tung aga siiski ei ole. Lühidalt võiks vis vitalist siduda nende protsessidega, mida kuidagi ei õnnestu katseklaasis käivitada, hoolimata sellest, et kõik protsessis osalevad komponendid on teada ja ka eraldatud. Näiteks ei ole pingutustele vaatamata õnnestunud katseklaasis kokku panna raku organelle (v.a. bakteriaalne ribosoom), rääkimata juba elusraku sünteesist in vitro. Ilmselt ei ole elujõud peidus üheski konkreetses raku piirkonnas, sest kõigi elusraku osiste peenehitus on selge või selgub see peagi. Tänaseks on teda ka mitme organismi kogu päriliku materjali struktuur (DNA 2 nukleotiidne järjestus). Hoopis salapärasem on aga eluprotsesside kulg, eriti nende protsesside, mida ei ole õnnestunud in vitro käivitada
131 I (T1/2 = 8 ööpäeva) ja 137Cs (T1/2 = 30 aastat). 3) Peame arvestama, millist kehapiirkonda või organit kiirgus mõjutab (vt. koefaktor). Kiirguse bioloogilise mõju selgitamisel peame eelkõige arvestama kahte põhilist efekti, mida kiirgus aines tekitab, need on: aatomite ergastamine ja ioniseerimine. Kui bioloogiliselt tähtsa ühendi aatomid või molekulid on ergastatud, siis muutub selle ühendi funktsioon organismi biokeemilistes reaktsioonides. Kui elusraku koostisse kuuluvad aatomid ioniseeritakse, siis selline rakk on defektne. Kuna elusorganismi ehitus on väga keerukas, siis võib temas ioniseeriva kiirguse mõjul tekkida väga palju erinevaid efekte. Näiteks võivad katkeda keemilised sidemed raku nukleiinhapete (DNH, RNH) molekulides, tekkida muutused kromosoomides jm. Raku normaalne jagunemisprotsess võib saada häiritud. Rakk võib kiirituse tagajärjel surra. Kõik
· dipeptiid vabaneb initsiaatortRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge · tRNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle · ribosoomi siseneb kolmas tRNA ning jätkub sama ring · translatsioon lõpeb, kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi aolamüksused ja mRNA VIIRUSED Viirused on nukleiinhappe ja valkude kompeksid ja elusraku parasiidid. KOOSNEB: · GENOOM üks DNA või RNA molekul, 3300 geenivahetus · replikatsioonigeen viiruse DNA või RNA paljunemine · struktuurgeen info viiruste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks (kapsiid, ümbris) · regulaatorgeen korraldab ümber peremeesraku ainevahetust · KAPSIID · koosneb valkudest, kaitseb genoomi
ratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0) Cm CM = 2.0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Tk = 100 + 3.12 = 103.1°C (lahuse keemistemp.) Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat T s = i K k Cm rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks ().
sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline süntees: proteinoidid) Abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid, mis on Maal ühe hüpoteesi kohaselt elu tekke alguseks, sest neid loetakse elusraku eellaseks. Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Seega siis, kui vesi aurustus ja kontsentreeris monomeerid tahkele pinnale. Sellisel meetodil valmistas Sidney Fox abiootiliselt polüpeptiide, mida ta nimetas proteinoidideks. 3. RNA ahelate abiootiline süntees. Savi tähtsus abiootilises sünteesis Savi on eriti hea pind polümeeride tekkeks
peaaegu 1 mm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Väikseimad bakterid on mükoplasmad (enamik mükoplasmasid on parasiitsed), kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Arvatakse et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir. Aga viimasel ajal on ilmunud artikleid ka nanobakteritest, kelle suurus on 0.05-0.2 µm. Geoloogid avastasid nad skaneerivat EM kasutades kivimitest (lubjakivi, dolomiit, savi) ja mineraalidest (ka sulfiidsed mineraalid nagu püriit). Nanobaktereid on leitud ka vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt.
rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii. Ühe raku pikkus on üle 600 m ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Suurem kui kingloom. o Väiksimad bakterid on mükoplasmad. Arvatakse, et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir. Viimasel ajal on ilmunud artikleid nanobakteritest, kelle suurus on 0,05-0,2 m. Thiomargarita väävlipärl. suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta saab energiat väävelvesiniku oksüdeerimisest nitraadiga. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Perekond Thioploca (tõlkes "väävlipats") niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes
Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Väikseimad bakterid on mükoplasmad (enamik mükoplasmasid on parasiitsed), kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Arvatakse et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir. Aga viimasel ajal on ilmunud artikleid ka nanobakteritest, kelle suurus on 0.05-0.2 µm. Geoloogid avastasid nad skaneerivat EM kasutades kivimitest (lubjakivi, dolomiit, savi) ja mineraalidest (ka sulfiidsed mineraalid nagu püriit). Nanobaktereid on leitud ka vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. 23
69. Difusioon. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (p). π = iCM RT , πV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3
mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine, bakteriaalsesse DNA-ss viimine on "suhteliselt" standardne - kloneerimine § Spetsiaalsed bakterid, sagedamini E. coli vastavad tüved, kuhu sisestatakse "kloneeritav" geen. § Tüvi ei säilu väljaspool laborit - ohutus! § E. coli generatsiooniaeg 20 min, miljonid geeni koopiat > vastavalt ka geeni produkt. §
annaabi.ee 
