b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172 Kere põikpikkus..176 Rinna ümbermõõt...196 Kämbla ümbermõõt...22,5
Konstitutsioonid tugev, õrn, toores. Söötmine: enne sööki tuleb joota, sööki tuleb ette anda kuni 2 kg korraga ja 3 korda päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist
sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel. Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip. LK 2 7. Hobuse 4 põhimõõdet on (ja täpsusklass) a) turjakõrgus (tk, täissentimeetrites)
läheb külmaks ja sinivetikate arvukus langeb, kaob mudamaitse. *Hiinas, Venemaal, Iisraelis tarbitakse väikest (250-750 g) kaaluvat karpkala. *Euroopas üle kg karpkala. *Eestis nõutavam 1,5 kg karpkala. *Turgudel jahutatud ümarkalana. *Müüakse rümbana (ilma pea ja uimedeta)ning fileena aga ka roogituna. *Müük sesoonne, kestes septembrist kevadtalveni. Tarbimisväärtuse peamised näitajad *Toiduks kõlblike osade saagis. *Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. *650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. *Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. *Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. Lihasaagis *Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %. *Isaste lihasaagis on 1,6% väiksem. *Filee , s.o
Hiinas, Venemaal, Iisraelis tarbitakse väikest (250-750 g) kaaluvat karpkala. Euroopas üle kg karpkala. Eestis nõutavam 1,5 kg karpkala. Turgudel jahutatud ümarkalana. Müüakse rümbana (ilma pea ja uimedeta)ning fileena aga ka roogituna. Müük sesoonne, kestes septembrist kevadtalveni. 168 Tarbimisväärtuse peamised näitajad Toiduks kõlblike osade saagis. Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. 650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. 169 Lihasaagis Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %.
Eestis oma levila absoluutsel põhjapiiril. · Meie saartel elutsevad kahepaiksed äratavad sageli tähelepanu oma isepärase välimuse ja mõõtmete poolest. Nii näiteks kohtab Saare ja Hiiumaal sageli väga suuri (sageli üle 10, kohati aga kuni 16 cm pikkusi) harilikke kärnkonni. Võimalik, ei kärnkonnade suurus on seotud elupaiga kuivusega: mida suurem loom, seda kuivema elupaiga asukas ta on. · Lõviosa kahepaiksete üldmahust ja elusmassist eri elupaikades langeb tähnikvesilikule, harilikule kärnkonnale, rohukonnale ja rabakonnale. Seejuures kuivemates elupaikades valitsevad enamasti harilik kärnkonn ja rabakonn, niiskemates rohukonn ja tähnikvesilik. Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis I kategooria II kategooria III kategooria ·Harilik kärnkonn · Kõre · Harivesilik ·Järvekonn · Rohe- · Mudakonn ·Rabakonn
15. ja 16. saj olid sellised kuulsad tegelased nagu Leonardo DaVinci ja Padista. Nad olid huvitatud h mõõtmetest. Eksterjööris peetakse oluliseks seda mis on seotud enam-tootlusega. Int ja eks olenevad morfol ja füsiol iseärasusetest mis on iseloomulikud erineva aretussuunaga, soo ja vanusega isenditele. Skelett ja lihased need määravad keha mõõtmed ja vormid, igale hobuse tüübile, ning tõugude klassile vastva töövõime. Vastsündinul moodustab seklett ligi 25%, nende elusmassist. Hobuse kasv peatub tavaliselt 5-6 aastaselt. Ja siis luustik mood 7-12%. Ratsahobustel on jäsemed pikemad ja peenemad. Luustiku tugevus on parem tugevamatel hobustel, kes veavad raskeid veoseid. Veohobustel on suhteliselt lühikesed lihaskiud, aga nad on jämedamad. Pikad ja peenikesed arendavad küll suuremat kiirust, aga nad väsivad ka kiiresti. Karvkate ja nahk peen ja elastne nahk ei täida ainult kaitsefunktsiooni, vaid tal on ka soojaregulatsiooni
Enamus hobuseid on ristandid, keda registreeritakse eesti sporthobustena 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Eksterjöör väline ilme, pealmised kehaehituse vormid. Kujundatakse genotüübi poolt ja ka keskkonn tingimuste poolt. Interjöör sisemised morfofüsioloogilised ja biokeemilised omadused olenevalt hobuse töövõimest. o Skelett ja lihased vastsündinutel moodustab skelett 23-25 % elusmassist, täiskasvanud hobusel 7 12 %. Ratsahobustel on pikemad ja peenemad jäsemed. o Karvkate ja nahk o Hingamisorganid 65 KALAKASVATUSE ERIALA o Verevarustus o Magu o Meeleorganid Konstitutsioon isendile omased anatoomilised või füsioloogilised jooned või nende tüüp. Jaguneb: o Tihke o Toores o Kuiv o Õrn Toitumus e konditsioon
annaabi.ee 
