Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks
selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi reziimiga ja 1940
ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda. Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja silmakirjalikkuse puudumine. Kuid romaanis on ka täitsa tavalise välimusega ülemdiakon Claude Frollo, kes oli väga musta hingega ja paheline isiksus. Üks tema elu põhimõte, et kas saab tema kõik või ei saa seda mitte keegi, tegi sellest tegelaskujust lõpuks eemaletõukava inimese. Romaanis, mis kirjeldab väga erineva elusaatusega inimesi, eristub trellide taha suletud ja pattu kahetsev Gudule, kes leidis oma varastatud tütrekese sellel ajal kui Esmeralda oli juba süüdi mõistetud. Naine, kes oli täis vihkamist mustlaste vastu ja kes iseäranis ei sallinud kitsekesega tüdrukut, nuttis rõõmust, kui sai lõpuks teada, et Esmeralda (ristinimega Agnes) on ta kadunud tütar. See väike inetu kondine vanaeit oli nõus tegema mida iganes, et oma tütart päästa. Kuid kahjuks oli juba liiga hilja.
lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapuvõimalikkusse ning otsib algaja detektiivi entusiasmiga võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on tapetud. Jäljed ja neist tuletatav järelduskäik mõrvaversioonist on illusoorset laadi ning kohtuprotokolli kirjutatakse põhjusena surm õnnetusjuhtumi läbi. Päeviku viimane sissekanne on kirjutatud 23 aastat hiljem, Jakob muretseb, kas lugu Timotheus von Bockist saab kunagi avalikuks või ununeb keerulise elusaatusega iseäralik aadlik minevikuhämusse. Ta jätab päeviku ja seega ka otsustamise Bockide pojale, Jürile. S(sõnum): Minu silmade läbi võib Jaan Krossi ,,Keisri hullule" läheneda mitte ainult kui ajaloolisele romaanile, vaid kui ka Vastupanu- ja truuksjäämise romaanile, mille peategelaseks oleks nõrga ja ara Jakob Mättiku asemel Timotheus kui kangelane, kui päevikule, milles Jakob oma tunnete ja mõtetega maadleb ning kui ka armastusromaanile, mis üsna traagilise lõpu läbi
läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta ,, kui saabub talv, ons kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm. Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue maailma sündi ent eelviimases stroofis ulatub elu raskuse painet ka luuletust kroonivasse küsimusse. Walter Scott Ajaloolisele romaanile pani aluse ja seda viljeles edukalt soti-inglise kirjanik Walter Scott, kes kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas
1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-Maarja kooliaastatel äratasid Anton Hansenis sügava ja tõsise huvi kirjanduse ja kirjandusliku eneseväljenduse vastu(Teder 1977:27).
Inimeste (sinivereliste) tegevuse tulemus. KLASSIDE uurimine ja arvestamine sotsiaalses tegelikkus es kujunes 19. saj. Euroopa sotsiaalse mõtte domineerivaks probleemiks. Marx (Engels) lõid klassikontseptsiooni kui kõige terviklikuma suhetel baseeruva stratifikatsiooni teooria. 3. KLASSID JA EBAVÕRDSUSE TEKKIMINE K. MARX'I (1818 1883) KÄSITLUSES Nii Marxi kui Weberi vaated sügavalt mõjutatud nende isikliku elusaatusega. Marx on vaieldamatult üks väljapaistvamaid teadlasi. Nõukogude ühiskonna jaoks oli ta põhiteoreetik. Nooruses vaimustus Hegeli filosoofiast., tema dialektikast, hiljem Feuerbachi materi alismist. Marx pidanuks olema tippeliit kuid eluajal oli ta tuntud väga kitsale ring ile, vast enam Saksamaal. Sotsiaalselt positsioonilt mitte eriti kõrgel kohal. Engels pida s tema perekonda praktiliselt ülal. Avastas: 1. Ühiskonna arengu seaduspärasused 2
tegevusega, mis on enesetunnetuse teema ja teine asi on mingisugusele teosele väikese lõigu lugemisega. Endatunnetus ja siis antroposoofiliste tõdede, selle kirjanduse ja pildi uurimine. See pole ainult enesetunnetustee, vaid ka materjalide uurimine, mida Steiner on öelnud ja kuidas. See pole kultusega seotud, lihtsalt tema on välja töötanud. Ja need, kes on sellesse süvenenud, kuidas nemad seda asja näevad. Töö nende mõtetega. Elu toob kõike ja alati pead tegelema iseenda elusaatusega ja kui Sa sellega ei tegele, siis Sa võib- olla ei tegele ka nende teostega, siis Sa võib-olla ei julge. Ja kui Sa leiad mingid kihvtid teosed või mingi teema, mis Sind vaimustab, siis paratamatult voolab see Su isiklikku ellu sisse, sest kohe kas juhtub midagi või Sa saad mingitest asjadest aru, äkki mõistad asju. Selle aastaringiga tegelemisel on mul endal täiesti isiklik kogemus. Ma tahan sügavalt
annaabi.ee 
