soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem allegoorilise või sümbolkujundi kaudu. TEOSED Alustas luuletuste kirjutamisega ajakirja ,,Noor- Eesti" 1910 Debüütkogu ,,Fata-Morgana" 1918, mis räägib kiusatusest, eneseleidmisest, loodusest kaasates kõik romantilisse keerisesse
) graafiline luuletus Ekspressionism-vljendab elamusi, kunstniku elamusi rhutav vool kunstis, kirjanduses Levik:saksamaa, austria-ungari Kestvus:1910-14, 1918-20nd keskp Miste:kasut. Kunstis juba 19. Saj., htne vool 1910 Sisu:vahendab kaasaegse inimese elutunnetust, nrvilist kaasaega, vaatab, elab lbi, otsib, maailma keskprasus on igahe mina Keel:paatos(emotsioon), juline, omadussnad, hatused ELUTUNNETUS Traagiline:esit. Sngeid ja vikaid elupilte, kritiseeritakse hiskonda Masendav:suurlinn, sda, agul lahinguvli, vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased, kejused, nlgivad lapsed??? Inim.:inimese mina lagunemine, tehnika rhub inimest Tehnika:tehniseeritud kaasaeg rhub inimest, in on muutunud suurlinna elutempo, kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal, armastus) on muutunud inimeste poolt manipuleeritavaks
Ekspressionistlik luulekeel on paatoslik ja jõuline, kasutatakse ohtralt adjektiive, hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi, voolu esimest perioodi, iseloomustab poeetilise keele revolutsiooni ning silmapaistvalt originaalne kujundiloome (G.Heym, 1887 1912; G.Trakl, 1887 1914). Hilisekspressionism käsitas luulet rohkem ideoloogilise relvana (J.Becher). Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid. Masendava kujutuse allikaks on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli (hilisekspressionismis), kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed. Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega. Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal,
"Stepihunt" ja "Klaaspärlimäng" Ekspressionism levis Saksamaal 1910-ndatel ja hääbus 1920-ndatel, keskuseks kujunes Berliin. Põhi teemaks vahendada nagu futuristidki luules kaasaegse inimese elutunnetust - seda, mida ei suuda traditsiooniline luule. Ekspressionismi keskseks on autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmasse. Ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda,vaid elab läbi; ei taju, vaid otsib. Elutunnetus on traagiline,esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja eluolusid. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Vaenlases ei nähta vastast, vaid venda ja kaaskannatajat, prostituudis otsitakse jumalikku. Teatris - protest ja mäss valitseva elukorra vastu. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeks. Bertolt Brecht - eepilise draama rajaja. Näitekirjanik, lavastaja ja teoreetik.
Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse võikaid ja süngeid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Olulise rühma moodustavad ähvardavat ja ahistavat suurlinna käsitlevad luuletused. Need luuletused viivad terviktunde kaudu, suutmata haarata ja mõtestada elamuste- kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust
ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia. Vaimseks kodumaaks peab Sotimaad ja eelkõige Kaukaasiat. Poeemide süzeede aluseks on kaukaasia rahvapärimused, piiblilegendid, ajaloolised legendid. Poeemide kangelased on stiihilised mässajad, üksiktasujad, sündmused arenevad dramaatiliselt. Kättemaksumotiiv ongi neis üks tähtsamaid: kättemaks isikliku solvamise eest, armukadedusest, õilis
Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas. Ekspressionistlik luule on paatoslik ja jõuline, on palju adjektiive (futurismis polnud) ja hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi iseloomustab poeetilise keele revolutsioon ja originaalne kujundiloome. Hilisekspressionism käsitas luulet pigem ideoloogilise relvana. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Masendava kujutluse allikad on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli. Kultusobjektid on vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionistid kirjutasid suurlinnaelu käsitlevat luulet: linn, tänavad, majad, sõidukid on deemonlikult elustatud, tehniseeritud kaasaeg rõhub inimest, kelle mina-isik lõpuks laguneb. Ekspressionistlikele luuletajatele on omane inetuse-esteetika:
aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi Eluajal ei ilmunud lasteluulekogu
hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime
annaabi.ee 
