Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti
erineva väe sõdurite vahel, olnud Ahto muus väes, kui võõras, ei oleks ilmselt sõprussuhe nii helgeliselt kujunenud. Ahto Veerlik 1924--1989 Lõunastasin Leegioni relvavennaga Volgas. Äkki astus meie laua juurde võõras mees, võttis minu eest täis viinapitsi, jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis: ,,Kus te Saksa ajal olite?" Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal tõmbasin talle vastu lõugu. ,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks: isehakanud elukunstnik Raimo Palla! Armastus ja janu juhivad maailma." ,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega, ,,arvasin, et olete kompetentseist organeist." Ta naeris: ,,Mina ei ole võõrliik!" See vastus meeldis mulle, võtsin Palla tööle heinajahuagregaadi peale. Eks ta ikka üks boheemlane oli. Aga mina pidin salgama enese ära, kolhoosi agronoom, süüta süüdlane, laskma ennast pagulastel mõnitada, kui turismigrupiga Ameerikas käisin.
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta.
sul on. Ei tohi mõelda sellele, mida ei ole, sest siis pole inimene kunagi rahul. Kuidas aga üleüldse mõista sõna "õnn"? Me teame, et kõik otsivad oma elus õnne. See on miski, mida ei saa mõõta ega kaaluda. See on positiivse tegevusega kaasnev rõõm ning sageli saadab õnn neid, kes oskavad nautida seda, mida elu pakub ning kes kavandavad oma elu põhjalikult ja elavad seda kunstniku osavusega. Nagu ütles kord Suzuki: "Olen elukunstnik- minu kunstiteoseks on mu elu." Tõeliselt rikka elu olulised elemendid on eesmärgid ja unistused tulevikuks. Lootus sellele, mis meid tulevikus ootab, paneb meid hommikul tõusma ja hoiab päevad läbi innukana. Eesmärgid süstivad ellu energiat. Tahan öelda, et saavutuste nimel ei tohi kunagi edasi lükata õnne. Iial ei tohi hilisemale ajale lükata asju, mis on hea- ja rahulolu jaoks tähtsad. Täna on see päev, millal peame elama täiel rinnal. Seega tuleb
Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta
Tuleb hoiduda otsustamast nähtumuste olemuse üle, kuna nende kohta pole võimalik anda ühtegi selget määratlust, millele ei võiks samaväärse õigusega vastu seada vastandlikku väidet. 3. Ja mis tuleneb sellisest suhtumisest meie jaoks? Erapooletu hoiaku tulemusena kogeb inimene ataraxia't ja apatheia't ehk rahu ja meelekindlust. Pyrrhoni suunitlus oli eelkõige eetiline ehk seotud õige eluviisi ja õnne küsimustega. Seejuures oli ta pigem nn elukunstnik kui teoreetik, näitas pigem eeskuju kui põhjendas. Pyrrhoni nimega seostas end hiljem uuspürronismiks nimetanud vool, mis seadis kahtluse alla ka tõsikindlatena esitatavad väited teadmise saavutamatusest, kuid ometi leidis olevat Pyrrhoni sobiva kehastama eeskuju enda vaadetele. Pyrrhonit loetakse esimeseks programmiliseks skeptikuks ja esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Ise ta kirjutada ei eelistanud, kuid tema õpilase Timoni sulest on säilinud mõned
SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas
Edu tegi Wilde´i üha ülbemaks. Teda ühtaegu imetleti ja naerdi, temast avaldati karikatuure, tema märkusi kardeti ja tema üle irvitati. Kõik võimendus pärast 1895. aasta kohtuprotsessi. Elu pailapsest sai hüljatu. Süüdistatuna moraalivastastes tegudes, mõisteti Wilde´ile vanglakaristus. Ta raamatud keelustati, nimigi keelati. Pärast vanglast vabanemist, haige ja vaimselt murtud mehena, oli ta sunnitud Inglismaalt lahkuma. Luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde suri vaese ja hüljatuna Prantsusmaal 1900. aastal. Wilde ütles, et tema elus oli ,,kaks suurt pöördepunkti" siis, kui isa saatis ta Oxfordi ja kui ühiskond saatis ta vangimajja. Wilde´i eredaim oli viimane luulepuhang, vanglas kirjutatud ballaad ,,Readingi vangla ballaad", allkirjaga C 33, sest ta nimi oli endiselt keelatud. ,,Selleks et tänapäeval parimasse seltskonda pääseda, tuleb viimast kas toita, lõbustada või sokeerida see on kõik!" ,,Tähtsusetu naine"
kinni ja lubab seepeale majavalitsejaks hakata. Liiatigi selgus, et Nõukogude Liidus pole selle rahaga midagi peale hakata, kuna kõik vähegi väärtuslikumad kaubad olid defitsiitsed ja osta ei õnnestunud midagi. Näidatakse veel mitmesuguseid pettusi ja sahkerdamisi (leitnant Schmidti pojad, keda riigilt toetust saada lootes tekkis nagu seeni pärast vihma, või aktsiaselts Sõrad ja Sarved, mis oli rahapesukontor. Elukunstnik Ostap Bender oli algul plaanitud kõrvaltegelaseks. "On tõsi, et läksime vaidlema selle üle, kas tappa Ostap ära või mitte. Valmistasime kaks paberitükki, millest ühe peal oli kujutatud pealuud ja säärekonte. Suure kombinaatori saatus otsustati väikese loosi abil." Hiljem, "Kuldvasikas" tuli Ostap seetõttu ellu äratada. Teose kirjutamisel läksid käiku isegi Fjodor Dostojevski kirjad naisele, mis jõudsid esmakordselt 1926. aastal (e.k Loomingu Raamatukogu, 1981, nr 27-30).