Lahtise liitjoone OFFSET-joon on lahtine liitjoon, kus kaarekujulised osad kujundatakse kaare seaduste ja sirglõigud – sirglõikude seaduste alusel. Näide 4 36 Joonega DASHED joonestatud liitjoone OFFSET-kujundid • - esialgne joon; + - valikupunktid Ellipsi OFFSET-joon on ellipsiga sarnane kujund, kuid ta ei ole ellips, Teatud juhul võib ellips muutuda pikema telje otsas teravaks või anda ettearvamatu kujuga joone. Ellipsi (pidevjoonega) OFFSET-kujundid (kriipsjoonega); + - OFFSET valikupunktid (PELLIPSE = 0) Kui tasandilisele joonele on võimalik anda ulatuvus Z-telje suunas, siis sellisele näiv- kolmemõõtmelisele objektile saab kujundada ka OFFSET-objekti. Esialgsesle rohelisele
nurka, s.t. (s, ) := (s, s). ' ELLIPS: Ellips Punktihulka {X} nim ellipsiks tasandil E2, kui selle hulga iga punkt X rahuldab võrrandit |F1X| + |F2X|=2a Ellipsi kanooniline reeper ristreeper {O;e1 ,e2} Ellipsi kanooniline võrrand: Punkte F1 ja F2 nimetame ellipsi fookusteks. Meie esimeseks ülesandeks on kirjeldada ära kõik ellipsi punktid. Selleks tuletame võrrandi, mida peavad rahuldama suvalise ellipsi punkti koordinaadid. Fikseerime ühe ellipsiga tihedalt seotud ristreeperi {O;e1 ,e2} järgmisel viisil: Ristreeperi alguspunkti ehk pooluse O paigutame lõigu F1F2 keskpunkti. Ühikvektori e1 valime selliselt, et ta oleks samasuunaline vektoriga F1F2. Ühikvektori e2 valime selliselt, et e1 e2 ning et {O;e1 ,e2} oleks parema käe ristbaas (siis {O;e1 ,e2} on parema käe ristreeper). Eelpool valitud ristreeperit nimetatakse ellipsi kanooniliseks reeperiks. Reeperi valikuga tekivad ka kõigi punktide koordinaadid. Ellipsi suvalise punkti
Hüperbooliks nimetatakse kõigi selliste punktide X hulka tasandil, mille kauguste vahe etteantud punktidest F1 ja F2 võrdub konstantselt arvuga 2a: Punkte F1 ja F2 nimetatakse selle hüperbooli fookusteks. Olgu X(x;y) punkt hüperboolil. Valime fookuste koordinaatideks F1(c; 0) ja F2(c; 0). Eeldame, et antud punkti X jaoks siis kolmnurka reegli kohaselt ehk , kust järeldub c>a. Saame analoogiliselt ellipsiga hüperbooli kanooniliseks võrrandiks (1) kus Hüperbool koosneb kahest harust. Kui võrrandist (1) avaldada muutuja x, siis saadakse y2 a 2 x = ±a 1 + 2 =± b + y2 . (2) b b
Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.) • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.” • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb, sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta.
Oponent taganes. Ideede võrdlemine toiduga: Las ma seedin seda mõtet. Lausekujundeid: iseloomustab mingis suhtes tavapärasest hälbiv struktuur. · Inversioon: tajutav hälbe harilikust sõnajärjestusest. Eeskätt luulekeele võte. Täis laukaid sügavaid on suude süli, unised kukkusid käod; näe, all aia teiba. · Ellips: mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätt. Kõnesituatsioonist ning kontekstist olenevalt võidakse ellipsiga osutada olukorra pingelisusele, dünaamikale, muljete kiirele vaheldumisele: rohelust, aedu mäenõlvadel, mahedat valgust, tunnelite pimedusest pääsedes valguskirgast, kuristikku kukkumise tunnet mägijõe kohal ja taevasse tõusmist mäerinde lookeid seirates vaguniakna raamistuses. 13 · Lausekatkestus: lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata
mittetühjaks ei välista sama termini liigitamist üld- või üksikterminiks. Terminite mahtude vahelist seost on tavaks näidata nn Euleri diagrammide (ringide) abil. Šveitsi matemaatik L. Euler (1707-1783) kujutas terminit graafiliselt ringina, mille sisemus sisaldab termini ekstensiooni, s.o objekte, millele termin rakendub. Euleri diagrammides pole tähtis kinnise kujundi kuju: traditsiooniliselt on see ring, kuid ta võib olla ringjoone asemel piiratud ka ellipsiga või hoopiski murdjoonega. Terminite võrdluse puhul on oluline, kas neid esindavad kujundid paiknevad üksteise sees või mitte ning kas nende piirjooned lõikuvad või mitte. Kui mingit terminit esindav kujund paikneb täielikult või osaliselt teist terminit esindava kujundi sees, siis on nende terminite ekstensioonides ühiseid elemente. Joonis 3.1. Terminite K – ,,kass“ ja M – ,,must kass“ mahtude kujutamine Euleri ringide abil. Suurema ringi
mittetühjaks ei välista sama termini liigitamist üld- või üksikterminiks. Terminite mahtude vahelist seost on tavaks näidata nn Euleri diagrammide (ringide) abil. Sveitsi matemaatik L. Euler (1707-1783) kujutas terminit graafiliselt ringina, mille sisemus sisaldab termini ekstensiooni, s.o objekte, millele termin rakendub. Euleri diagrammides pole tähtis kinnise kujundi kuju: traditsiooniliselt on see ring, kuid ta võib olla ringjoone asemel piiratud ka ellipsiga või hoopiski murdjoonega. Terminite võrdluse puhul on oluline, kas neid esindavad kujundid paiknevad üksteise sees või mitte ning kas nende piirjooned lõikuvad või mitte. Kui mingit terminit esindav kujund paikneb täielikult või osaliselt teist terminit esindava kujundi sees, siis on nende terminite ekstensioonides ühiseid elemente. Joonis 3.1. Terminite K ,,kass" ja M ,,must kass" mahtude kujutamine Euleri ringide abil. Suurema ringi
x A t= S= y xdt a b x Joonis 5.7. Parameetrilisel kujul esitatud funktsiooni graafikuga piiratud k~overtarpetsi pindala N¨aide 3. Arvutame ellipsiga x = a cos t, y = b sin t piiratud kujundi pindala. Antud ellips on kujutatud joonisel 5.8. y b -a a x -b Joonis 5.8. Ellips pooltelgedega a ja b Ellipsi keskpunkt on koordinaatide alguspunktis ja poolteljed on a ning b. Et vaadeldav ellips on s¨
annaabi.ee 
