ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust.
osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud) tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele) deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku
lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2
üle, mis võimaldab ametnikel teha loodust kahjustavaid otsuseid. VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE Ressurssi hinnatakse üksnes majandusliku mõõdetava väärtuse seisukohast. Sageli kaasneb maa müümine. Eestile on olnud iseloomulik ekstensiivne maakasutus - pidevalt suhteliselt palju maad kasutuses, ent kasutusintensiivsus on enamasti olnud suhteliselt madal. Oht on selle trendi süvenemisel ääremaade mahajätmine ning võsastumine. Looduse ja looduskaitse seisukohalt positiivne areng. ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU. Selle trendi sümboliks on krunte ümbritsevad tarad.
kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES, TAASTUVATEL LOODUSRESSURSSIDEL PÕHINEVA ENERGIA KASUTAMINE, HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS, VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE, ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU, IDENTITEEDIKRIIS EHK VÄÄRTUSHINNANGUTE TEISENEMINE.
Seejuures arvamuse avaldamist soodustatakse, meelitatakse välja Leppedemokraatia püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks; Erinevad demokraatiakäsitlused: Pluralism Elitism Korporatism Uusparempoolsus Marksism Liberaaldemokraatia poliitiline alus: Kõik täisealised kodanikud peavad saama kasutada poliitilisi õigusi Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal
aastiku väärtuse mõiste ka ajas. Mis pärineb 10. Sajandist?- muinaslinnad Mida varasemast kihistusest, seda vähem on tänapäeval näha. 12-13 sajand-kirikud. 18-19. sajand-mõisad, järgnesid talumaastikud ja kolhoosimaastikud ning postmodernistlikud maastikud. Mis see maastik siis on? Maastik on inimese jalooduse suhte peegeldus. Looduslike ja kultuuriliste protsesside koosmõju tulemus. Mineviku, oleviku ja tuleviku ühiskoht. Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi. Säästliku maastikukasutuse põhinõudeks on maastku väärtuste kasutamine ilma neid lõplikult hävitamata. Maastik kui ressurss. Kruus ja põlevkivi on ressurss, ka maastik on ressurss- turismindus. Kui Haanja kasvaks lihtsalt võssa, siis turist sinna ei läheks. Kui palju peaks riik panema
erinevate ühiskonnagruppide vaikivat ning tingimatut solidaarsust. Haeckeli lähenemise puhul ei olnud tegemist altruismi rõhutava fenomeniga viimane oli oluline olelusvõitluse kontekstis, seda aga antud juhul püütakse just vältida , vaid diferentseerumisest lähtuvatele kohustustele rõhumisega. Lisaks mida diferentseerunum, so arenenum, organism (süsteem) on, seda enam vajanuks ta tugevat tsentraalset juhtimist (aju=eliiti), niisiis oli haeckellikul lähenemisel ka tugev elitistlik taust. Solidarism eeldab isiku allumist riigi (ühiskonna) huvidele. Bioloogia sai niiviisi vastandina samuti darvinismi poolt toetatavale liberaalsele individualismile ning "sotside"-marksistide dialektika kontseptsioonile traditsiooni ja stratifikatsiooni jutlustavaks jõuks. Sellisest Darwini tõlgendamisest ammutavad oma teadusliku aluse totalitaarsed ühiskonnaseletused, nt fasism, selle mudeli kaudu realiseeriti ka suur osa totalitaarsete riikide tervishoiupoliitikast.
väärtusteta tekitab kroonilist rahuldamatust ning väärteadliku ühiskonna türanniat (me peame tegelema moe, kadeduse, konformismi, massikultuuriga) Kultuur kui sotsiaalne ideaal Kultuur: tavaline või ideaalne. Ühelt poolt kõik mõtekas sotsiaalne tegevus ja teiselt poolt mingi kõrgema väärtusega objekt (kunst, kirjandus, filosoofia) ja inimesed, kes neid väärtusi hoiavad või end nendega samastavad, elitistlik. Sellepärast on endiselt kuulus Raymond Williams ,,Kultuur ja ühiskond" (1985) näitab, et need on lahutamatult seotud. Isegi kõige peenema kultuuriilmingu puhul on tegemist sotsiaalselt jagatud kategooriatega. Kõrgkultuuri pooldajad leiavad, et: 2 1. kõrge kultuuri väärtused peaksid juhtima igapäevategevust. Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2
Maailmareligioonide osas on seega mitmeid erinevusi: 1. kas on tegemist lunastustüüpi religiooniga (näiteks konfutsianism seda ei ole), 2. kas inimene saab ise mõtestada oma elu ja maailm ning oma tegevusega mõjutada enda lunastust, või on lunastus vaimulike, usulise institutsiooni vahendada (läbi sakramentide, rituaalide vms). 3. Prohveteid on kaht liiki: eetiline (tehke nagu ma ütlen, mitte nagu ma teen) ja eeskuju andev (jätab eeskuju oma käitumise läbi). Viimane kaldub olema elitistlik, lunastus pole lihtrahvale kiirelt kättesaadav, vaid üksnes kauge eesmärk (budism). 4. Kui lunastuse saavutamisel on osa individuaalsetel püüdlustel, siis on oluline, kas on tulemuseks aktiivne askeetlus - tööeetika koos piiratud tarbimisega nagu kalvinismi puhul (mis soodustab sotsiaalset muutust ja kapitalismi arengut) või teispoolsusele orienteeritud askeetlus, müstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism).
annaabi.ee 
