2) Eudaimonia, ehk ükskõik mis su ümber on sul on ikkagi hea olla Eeldus ja meetod: 1) Eeldus - kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ning teavad, et nad on õnnelikud 2) Kui aga ei oldud õnnelik elus olles, mis siis juhtus? Sokratiline meetod - Nad olid unustanud sündides, et elus tuleb olla õnnelik. Kui ta oli aga unustanud, siis Sokrates teab ning aitab meelde tuletada kuidas olla õnnelik. Iroonia ehk lihtsana näiv küsimus. Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane
10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Efekt seisneb selles, et inimene peab tõe ise välja mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik. 13
vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. 2. Platoni ideeõpetus: järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede
See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga
sellest sünnib ka tema hukk paratamatuse (süü) läbi. Endi ebaõiglusest toovad nad teineteisele õiguse ja karistuse määratud ajal. SOKRAATILINE MEETOD õpetusviis, kus küsimuste abil kaevatakse välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Ei paljasta enda seisukohti. Küsimuste ja vastuste varal toimiv õppeviis. Komponendid (kasutusviis ja järjekord pole rangelt määratud): 1. Iroonia teadmastust teesklev naiivne küsimuste esitamine 2. Elenktika - saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel 3. Maieutika sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel. 3) Ontoloogiline küsimuseasetus Platonil (loeng; Saarinen, 24-36) Need, kes on tõeliselt andunud filosoofiale, tegelevad tegelikult vaid ühe asjaga suremise ja surmaga. (Phaidon 64) . PLAATONI IDEEDEÕPETUS 2 maailma: 1.Tõelise tegelikkuse, ideede maailm. 2. Näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit. 8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on · iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, · elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja · maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud
kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist "Mis on X? Sokrates ootab oma "Mis on X?-küsimusele vastuseks olemusdefinitsiooni. Kui mõni kaasvestlejaist suudab küsitava olemusdefinitsiooni leida, ei jää Sokrates sellega rahule, vaid hakkab väljapakutud definitsiooni kriitiliselt kontrollima. Edaspidine dialegesthai kujutas endast vestluskaaslase küsitlemist, mis oli suunatud väljapakutud olemusdefinitsiooni kummutamisele. Sellise elenktika käigus ilmnevadki peagi kontrollitava definitsiooni nõrgad kohad, mistõttu vestluskaaslane peab leidma taas uue definitsiooni. Sellega toimitakse samamoodi järgneb kontroll, uus definitsioon jne. Selle asemel, et näidata kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine- see on Sokratese põhiline omadus. Sokrates on kõige targem inimene- nii ütleb tema
on hoopis keerukam, kui nad algselt olid arvanud. Kui aga mõni kaasvestlejaist nüüd suutis siiski küsitava olemusdefinitsiooni leida, ei jäänud Sokrates sellegagi mitte kohe rahule, vaid asus väljapakutud definitsiooni kriitiliselt kontrollima. Edaspidine dialegesthai kujutas endast vestluskaaslase niisugust küsitlemist, mis oli suunatud väljapakutud olemusdefinitsiooni kummutamisele, elenchos`ele. Sellise elenktika käigus ilmnesidki peagi kontrollitava definitsiooni nõrgad kohad, mistõttu vestluskaaslane oli sunnitud katsetama uut definitsiooni. Sellega aga toimitakse samamoodi – järgneb kontroll, uus definitsioon jne. Platoni varasemates, nn. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida – nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat
See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates
annaabi.ee 
