Veel Saussure'i põhiideid: - keelemärgi olemus: signifiant (signifier, vorm, tähistaja); signifie (signified, tähendus, tähistatu), nende vahel on arbitraarne ehk konventsionaalne seos; - keel kui sotsiaalne (mitte psühholoogiline või mentaalne) fakt (Durkheimi ,,kollektiivse teadvuse" mõju); - sünkroonilise ja diakroonilise keeleteaduse järsk eristamine (S. eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline
Suletud süsteeme peaaegu ei esine. Üldise süsteemiteooria üks põhiidee on: tervik on rohkem kui osade summa, mis on tuntud ka kui sünergia-efekt. Üldise süsteemiteooria ühe klassiku Ludwig von Bertalanffy (1969) üldtuntud aforism kõlab: ,,Süsteem on elementide summa pluss veel midagi". See ,,veel midagi" on eeskätt struktuur igasuguste süsteemide oluline komponent, mis väljendab süsteemi osiste vahelisi suhteid / seoseid. Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik kogum. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad tasandid moodustavadki hierarhia. Teine (isegi veel universaalsem) omadus on avatus. Elementide arvus väljendub süsteemi liigendatus: mida rohkem elemente, seda liigendatum. Süsteem on seda seostatum, mida suurem on selle elementide vaheliste vastavate suhete hulk. Ettevõtete liigitus ettevõtte suuruse järgi
EE (1936): "... antud mitmekesisuse korraldus ja kokkuvõte ühtlaseks tervikuks, allsüsteemidest). milles iga osa terviku ning teiste osade suhtes asub kindlal ning sobival kohal" Üldjuhul võib iga süsteemi vaadelda mingi kõrgemat järku süsteemi Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik allsüsteemina (või siis elemendina). Selles väljendub süsteemide kogum. üldine omadus avatus. Suletud süsteeme peaaegu ei esine. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus,
Ühetaolise ja korrapärase ehituse tõttu nimetatakse neid ka homogeenseteks pooljuhtstruktuurideks. Üldjuhul nimetatakse homogeenseks polüfunktsionaalsetest elementidest koosnevat ühesuguste korduvate (iteratiivsete) sidemetega struktuuri. Polüfunktsionaalseteks nimetatakse elemente, mis realiseerivad mitmeid loogikafunktsioone. Soovitava funktsiooni valikuks peab polüfunktsionaalset elementi saama häälestada. Häälestamine toimub mitmeti: nii vajalike elementidevaheliste ühenduste lisamisega kui ka olemasolevate ühenduste katkestamisega. Näiteks olgu püsimälud ja programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM). Samuti on olemas ümberprogrammeeritavad püsimälud ja loogilised maatriksid. Struktuurielementide ühetaolisus on tehnikaseadmete oluline näitaja, see võimaldab lihtsustada seadmete valmistamist, suurendada nende töökindlust ning alandada hinda. Lihtsatest ühetaolistest elementidest valmistatud regulaarsete sidemetega süsteemid
Veel Saussure'i põhiideid: - keelemärgi olemus: signifiant (signifier, vorm, tähistaja); signifie (signified, tähendus, tähistatu), nende vahel on arbitraarne ehk konventsionaalne seos; - keel kui sotsiaalne (mitte psühholoogiline või mentaalne) fakt (Durkheimi ,,kollektiivse teadvuse" mõju); - sünkroonilise ja diakroonilise keeleteaduse järsk eristamine (S. eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline
maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu.
· Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid, teaduskraadid,osakonnnad,ajakirjad,kongressid Strukturalism (Wundt,Titchener): Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine Funktsionalism (James,Dewey): Psüühika funktsioonide uurimine psüühiliste protsesside kaudu,selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor ................................................................................................................................ 1890:Principles of psychology Psühhoanalüüs (Freud,Jung,Adler):
Ühetaolise ja korrapärase ehituse tõttu nimetatakse neid ka homogeenseteks pooljuhtstruktuurideks. Üldjuhul nimetatakse homogeenseks polüfunktsionaalsetest elementidest koosnevat ühesuguste korduvate (iteratiivsete) sidemetega struktuuri. Polüfunktsionaalseteks nimetatakse elemente, mis realiseerivad mitmeid loogikafunktsioone. Soovitava funktsiooni valikuks peab polüfunktsionaalset elementi saama häälestada. Häälestamine toimub mitmeti: nii vajalike elementidevaheliste ühenduste lisamisega kui ka olemasolevate ühenduste katkestamisega. Näiteks olgu püsimälud ja programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM). Samuti on olemas ümberprogrammeeritavad püsimälud ja loogilised maatriksid. Struktuurielementide ühetaolisus on tehnikaseadmete oluline näitaja, see võimaldab lihtsustada seadmete valmistamist, suurendada nende töökindlust ning alandada hinda. Lihtsatest ühetaolistest elementidest valmistatud regulaarsete sidemetega süsteemid
Neljandaks tootmisteguriks võib nimetada ka ettevõtlust. (autori märkus) 91 Meyer, F., Stopp, U. Betriebliche Organisationslehre. Band 3. 11. Auflage. Stuttgart, 1989, lk. 13 92 Aino Siimon. Kulno Türk. Juhtimine. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 156 93 samas lk 157 94 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 26 95 samas lk. 28-31 Teoreetiliselt on iga süsteem kui tervik koostisosade ehk elementide omavahel mingil viisil seotud kogum. Süsteemi elementidevaheliste seoste vormid ja intensiivsus võivad olla väga erinevad. Igal seosel on omad, ainult temale iseloomulikud omadused, samas aga kannab iga seos ka üldsüsteemi omadusi.. Ühtede seoste muutumine võib nii või teisiti mõjutada teiste seoste omadusi või nende seisundit süsteemis. Süsteemi elementidevaheliste seoste kõige lihtsam skeem näeb välja joonisel 3.1 toodud kujul. Funktsionaalse otstarbe järgi saab ettevõttesse kui süsteemi kuuluvaid elemente ühendada järgmisteks
annaabi.ee 
