Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest. Ka inimese eksisteerimine on võimalik tänu polümeeridele, kuna valgud, DNA, RNA ja tärklis on polümeerid, nendeta elu poleks võimalik 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia
Polümeerid meie ümber Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest
Minu elu polümeeridega Polümeerideks nimetatakse kõrgmolekulaarseid ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ning molaarmass jääb vahemikku 2 000 - 2 000 000 g/mol. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelatest. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu
Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid
Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende 5 elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib
___________________________________________________________________________ Denatureerumine- kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel.____________________________________________ Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, reaktsiooni kiirendajad. Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Umbes 150 ensüümi kasutatakse tööstuses. 15.Nukleiinhapped- kõrgmolekulaarsed heteropolümeerid, mille elementaarlülid koosnevad fosforhappe, hetertsüklilise amiini ja sahhariidi jääkidest. Nukleiinalused- amiini osa nukleiinhappes Nukleosiidid- nukleiinhapete monomeer Nukleotiidid- Nukleiinhapete monomeerid, mis on moodustunud 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. DNA- Organismi pärilikkusaine, asub rakutuumas, temasse on salvestatud info organismi ja selle järglaste elutalitluste kohta. DNA osi nimetatakse geenideks. RNA- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiid
Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1. Ahelaisomeeria Süsinikahela kuju on erinev. 2. Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades. 3. Funktsiooniisomeeria Erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria Ruumiline paigutus on erinev. CIS mõlemad üleval või mõlemad all. TRANS üks üleval, teine all. Polümeerid Kõrgmolekulaarsed ühendid. Elementaarlülid on omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Polümerisatsiooniaste näirab elementaarlülide arvu molekulis. Homopolümeer tekib ühest monomeerist. Kopolümer mitmest monomeerist. Liitumispolümerisatsioon - kordsete sidemete puhul. Polükondensatsioon saaduseks on vesi.. Aatomite vastastikmõju. Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud.
............................................................................................................ 11 Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5]...........................................11 Joonis 5. Bioplastikute tootmine turuvaldkonna järgi [5]..................................15 Bioplastikute kasutusvaldkonnad.....................................................................16 2 TERMINID 1. Monomeerid (elementaarlülid) – ühinevad polümeerumise (polümerisatsiooni) käigus ja moodustavad polümeere. 2. Polümerisatsioon – protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. 3. Ensüümid – kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. 4. Radikaal – keemias paardumata elektroniga aatom või molekul. 5. Oksüdeerumisreaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. [1]
32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel
32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel
32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel
annaabi.ee 
