3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, hästi pikad süsinikuahelad) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas, nus avaldub tänu elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piikrondi omavahel "suhtlema", et vältida kokkupuudet veega. Ehk põhimõtteliselt peaks sideme energia suurenema selle sideme pikkuse vähenemisega. Nõrkade sidemete roll biomolekulides (NB! vesinikside!) Vesiniksidemete oluline tähtsus seisneb nende rollil bioloogilise makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel (heeliksid). Van der Waalsi jõud on tugevad molekulide vahel, mis on struktuurilt komplementaarsed ehk nad
Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed (20 kJ/mol) 0,25 nm vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40 kJ/mol) sarnaste apolaarsete aatomirühmade amavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunni molekulide hüdrofoobseid piirkondi interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. Nõrkade jõudude abil toimub biomolekulaarne äratundmine, biomolekulide kõrgemate struktuuride formeerumine, supramolekulaarsete komplekside moodustumine. Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsasse keskkonnatingimuste vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. 3. Rakk kui eluühik
ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. BIOMOLEKULIDE PAKKIMINE (Tugevus 0,4-4 kJ/mol) Hüdrofoobsed vastasmõjud - Sarnaste apolaarsete (mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. (Tugevus <40 kJ/mol) 3.Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid-
Makroergiliste ühendite esindajad: * Nukleosiidtrifosfaadid (NTP) ATP; GTP;UTP;CTP Go'@-30 kJ/mol * Enoolfosfaadid: fosfoenoolpüruvaat (PEP) Go' @ -62 kJ/mol * Atsüülfosfaadid: 1,3-difosfoglütseraat (1,3-BPG) Go' @ -50 kJ/mol * Tioolestrid: CoA-ga aktiveeritud atsüülid Go' @ -30 kJ/mol ATP hüdrolüüs, millega kaasneb suur negatiivne vabaenergia muut (-G) on võimalik tänu · elektrostaatilistele tõukejõududele positiivse osalaenguga fosfori aatomite vahel · produktide stabiliseerimisele ionisatsiooni ja resonantsi teel · entroopia kasvule hüdrolüüsi ja ionisatsiooni tulemusel Glükolüüs on ensüümireaktsioonide ahel, mille käigus glükoosi molekul muundatakse 2 püruvaadi molekuliks. Glükoos + 2 NAD+ + 2 ADP + 2 Pi 2 Püruvaat + 2 NADH + 2 ATP + 2 H2O GLÜKOOSI I FAAS · See on energia investeerimise faas
tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Põhjustajateks ultraheli, elektrilised mõjutamised ja koagulantide kasutamine. Asorbent aine või keha, mille pinnal toimub adsorptsioon. Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal.
Ioonsed sidemed Sidemeenergia 20 kJ/mool Pikkus 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed interaktsioonid Sidemeenergiad - <40 kJ/mool Sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, pikemad C-radikaalid) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid.
TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Vahtpolüstrool Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon
TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele).
kulg ja näidake joonisel, kuidas väljenduvad reaktsiooni G* ja Go' väärtused. Joonis harjutustunni materjalides slaidil 72. 4. Selgitage, miks on ATP hüdrolüüs termodünaamiliselt soositud (spontaanne) ja milline on ATP hüdrolüüsi Go' arvväärtus. Milliseid veel suurema Go' arv-väärtusega makroergilisi fosfaate teate? ATP hüdrolüüsi Go' = -30,5 kJ/mol. Ta on termodünaamiliselt soositud tänu elektrostaatilistele tõukejõududele positiivse osalaenguga fosfori aatomite vahel, produktide stabiliseerimisele ionisatsiooni ja resonantsi teel ning entroopia kasvule hüdrolüüsi ja ionisatsiooni tulemusel. Fosfoenoolpürovaat e. PEP (-62kJ/mol), 1,3-difosfoglütseraat e. 1,3-BPG (-50 kJ/mol) 5. Iseloomustage mõistet sidestatud (coupled) ehk konjugeeritud reaktsioonid. Tooge näide, kuidas ATP süntees ADP ja Pi baasil toimub konjugeeritult mingi makroergilise fosfaadi hüdrolüüsiga (vt 16
Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem 23
nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. 97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m:
annaabi.ee 
