Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektroonilised andmekandjad.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmekandja, mälupulk, mobiil, mobiiltelefon, pistik, muusika, välkmälu, mälukaart, andmekandjad, salvestada, salvestama, flash, reaalkool, taaskasutada, kandes, populaarsemaks, fotograafia, filmilint, salvestamine, memory, digitaalseid, otstarbel, disketid, leiutamisest, katki, kustutada, rikki, trükkplaat, plast, metall, taskus, võtmehoidjalisatud ka nupp, mille asendile vastavalt sai andmeid kas lugeda või ka kirjutada. (Vikipedia) Tänapäeval ei kasutata enam diskette ning need on asendunud CD-de, DVD-de, mälupulkade- ja kaartidega. Üha populaarsemaks hakkavad muutuma ka Blu-ray`d. 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad Mälupulgad on ühed mugavaimad vahendid andmete salvestamiseks, sest need võtavad nii vähe ruumi, et mahuvad isegi tasku. (windows.microsoft.com) Mälupulgal on väike trükiplaat ja USB- pistik. Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast-, metall-, või kummikattega. Mälupulk võib olla nii eemaldatava otsakuga kui ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav. Mälupulka peetakse diskettide tänapäevaseks asendajaks. Mälupulgad kaaluvad keskmiselt vaid 30 grammi. 6 Mälupulgad on vastupidavad ning töökindlad, pidades vastu igasugusele mehhaanilisele survele, mis seda katki ei murra
diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm
1. SISSEJUHATUS Andmesalvestus on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD
Samuti toimub HDMI liidesel pidev areng ja ta muutub aina paremaks. Lähitulevikus on ka välja tulemas uus HDMI 2.0 spetsifikatsioon. Kuna inimestele meeldib omas kodus, kinos käimise asemel vaadata kõrgkvaliteedilist videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt. Printerid Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast: o Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem o Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid o Maatriksprinter e. nõelprinte
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid
2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg,
TEHNIKA MEIE KODUDES. SiSSEJUHATUS Tehnika areng on muutnud ühiskonna elukorraldust. Kõikvõimalikud leiutised alates mobiiltelefonist , arvutist kuni mp3 mängijate ja intelligentsete külmkappideni hoiavad aega kokku ja teevad elu lihtsamaks. Inimkonda ootab ees täpselt selline tulevik, nagu ulmefilmidest näha võib. MOBIIL: Samas oleme me paljuski nende mugavate asjade ohvriks langenud, näiteks on kellegil kindlasti tööle/kooli minnes mobiiltelefon koju ununenud, ning sellele uuesti järgi mindud. Saaksime ju päeva ka telefonita hakkama, ent see on nagu külge kasvanud kui teda pole, tunned end alasti. Uuendusi tekib iga päev ja enamasti on nende ideeks elu lihtsustamine. Nutikad telefonid, millega saab kõik internetiasjad diivanilt tõusmata korda ajada, ei ole enam ammu mingi uudis TELEVIISOR: Rohkelt on muutusi on ka teinud paljude lemmik televiisor. kui võrrelda vasakul käepoolel
Näited: Näited: · klaviatuur (lisamaterjal); · kuvar (lisamaterjal); · arvuti hiir (lisamaterjal); · printer (lisamaterjal); · skanner (lisamaterjal); · projektor (lisamaterjal); · mikrofon (lisamaterjal); · kõlarid (lisamaterjal); · veebikaamera. · kõrvaklapid. Arvutimaailma andmekandjad ja selle mõõtühikud Andmekandja on vahend, millel on info. Sõltuvalt andmekandjast uusi andmeid saab juurde salvestada, vana info ära kustutada, vajalikud failid taaskasutada. Tänapäeval siia kuuluvad: · erinevad mälu liigid (püsi, operatiiv, muut); · plaadid (CD, DVD, Blu-ray); · kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart); · mälupulk. Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot
Antud subwooferit müüakse juba tehases kasti paigaldatuna. Selle subwooferi element, mille nominaal võimsus on 350w (1300w MAX), on 12“ läbimõõduga. Töö koostaja valis antud kõlari hea hinna ja kvaliteedi suhte, disani ja võimendiga sobivuse pärast. 5 4. Kondensaator ja aku Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus. Võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaatorit kasutatakse voolujoa ühtlustamiseks. Võimendi ei tarbi kogu aeg sama palju elektrit. Kõige suurem voolu tarbimine on siis kui bassikõlar hakkab tööle. Kondensaatori vajalikust ma näitlikustaks üle metfoorilise näitega. Aku on nagu suur 100 liitrine veevaat, millel on pisikene kraan(juhe võimendini), ja kui sul on vaja korraga 20
sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed
annaabi.ee 
