poolte küsitletutest – 64%. Küsitluse lõppkokkuvõttest selguski, et õpilaste seas, kes viidavad arvutis rohkem aega, esineb ka rohkem tervise vaevusi (Lai & Uri, 2008, lk 87-91). 2 ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE Elektri ja elektroonikajäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete valdkonda, kuna nad sisaldavad aineid või materjale, mis loodusesse sattudes, põletades või tavajäätmete hulka pannes võivad sattuda toiduahelasse ning tekitada seal mürgitust. Elektri- ja elektroonikaromu jaoks on kogumisring, kus võetakse kindlal ajal ja kohas vastu ohtlikke jäätmeid ning elektroonikaseadmeid. Kõik ohtlikud elektroonikaseadmed on märgitud „läbikriipsutatud konteineri“ märgiga ning tavaliselt on märgi all ka kirjas ohtliku elemendi nimi (Keppart, V., 2011). 2.1 Jäätmete transportimine arenenud maadest arengumaadesse Teine suur probleem jäätmete käitluses on see, et juba aastaid on arenenud riigid
tavaolmejäätmete kogused. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. EES-Ringlus. (03.01.2008a). Seadmete kategooriad. [http://www.eesringlus.ee/321]. 2. Eesti Tarbijateühistu Keskühistu. (03.01.2008). Elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisest ja käitlemisest. [http://www.etk.ee/index.php?id=197] 3. Haljak, Helle. (03.01.2008). Elektroonikaromu. [http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/5_2003/haljak.htm]. 4. Joomla. (03.01.2008). Eesti elektri- ja elektroonika jäätmete tekkevoogude hindamine. [http://www.siims.pri.ee/doc/T831/elektrooniseadmete_uuring.pdf]. 8
segajäätmete prügila nõuetele vastav ladestusala. Põhieesmärgiks on vastuvõetud jäätmevoogude sortimine ja suunamine edasisele käitlemisele, sh materjalina ja energeetilisele taaskasutamisele. Jäätmekäitluskeskus hakkab toimima ka piirkondliku jäätmejaamana. Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9%
direktiivid PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) Romuauto 99/31 (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu (WEEE)direktiiv 2002/96 Pakendi- ja pakendi- jäätmete direktiiv 94/62; 2004/12 etc.
1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) 99/31 Romuauto (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu (WEEE)direktiiv 2002/96 Pakendi- ja pakendi- jäätmete direktiiv 94/62; 2004/12
Aastas kogutakse Eestis tagasi umbes KAKSSADA MILJONIT pandipakendit! Firmad on kohustatud tagasi ostma pandipakendid. Neil on ka võimalus kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonidele. Eesti taaskasutusorganisatsioonid: · MTÜ Eesti Pakendiringlus · MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) · OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon ERIJÄÄTMED Suurjäätmed- kodumasinad Ehitus- ja lammutuspraht Vanautod Rehvid ELEKTROONIKAROMU- külmik, pesumasin, arvutid, puurid, saed, suitsuandur, föön, pardel jne RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust Tule- ja plahvatusohtlikud Oksüdeerivad ja söövitavad Mürgised Ökotoksilised Nakkusohtlikud JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU Jäätmevoog- jäätmete liikumine tekkepaigast lõppkäitluspaika.
· Tidyman'i logo loodi algselt 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides kampaania ,,Keep America Beautiful" tarvis ning seda kasutati õllepudelitel tuletamaks tarbijatele meelde, et pärast joomist ei jäetaks taarat tänavatele ning parkidesse vedelema. Aja jooksul on logo kasutusvaldkonnad laienenud ning tuntus üha suurenenud. Elektri- ja elektroonikaseadmete märgis: Et tagada elektroonikaromu kogumis- ja taaskasutussüsteemi tõhus toimimine, on vaja kõiki osapooli kogumissüsteemi toimimisest piisavalt teavitada. EE-seadmete kohta arvestuse pidamise ja hilisema jäätmekäitluse korraldamise huvides on oluline, et kõik EE-seadmete tootjad oleksid selgesti identifitseeritavad. Seepärast peavad kõik pärast 13. augustit 2005 turule lastud EE-seadmed
seega uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa. Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud vastu võtma ainult juhul, kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, kuna oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk. Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme
energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad. – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja väärismetalle (rear earth elements – REE). • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud) RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in Electrical and Electronic Equipment – näitab ohtlike ainete käitlemise piiranguid elektri- ja elektroonikaseadmetes.
http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib- digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009] 6. Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009] 7. Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009] 8. Moora, H. 2006. Tootja vastutus elektroonikaromu ja romosõidukite käitlemisel. Juhendeid elektroonikaromu ning romusõidukite kohta käivate õigusaktide nõuete täitmiseks. http://www.eesringlus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2251/tootja vastutus+el.romu+k%E4itlemisel.pdf [05.05.2009] 49 9. Kuurme, K. MTÜ Eesti Rehviliit. http://www.ejkl.ee/content/files/Rehviliit.pdf [05.05.2009] 10. Tombach, H. 2008
annaabi.ee 
